Lahendame eelmise ülesande tiheduse parandite tabeli abil: t = 0 0,7779 + (15 5,8 t) 0,000805 0 0,785306, m =3650 × 0,7853 = 2866,345 t. Sihtsadamasse saabunud tankeri last lossitakse kaldaterminali mahutitesse või ujuvmahutitesse. Tagamaks tühjakslossitud tankerile vastuvõetavaid meresõiduomadusi ja püstuvust, tuleb reeglina tankidesse võtta teatud hulk merevett, mida nimetatakse ballastiks. Lastitankide täitmist mereveega aga nimetatakse ballastimiseks. Ballasti kogus sõltub eeldatavatest ilmastikutingimustest, reisi pikkusest ja tankeri pikkuse ja süvise suhtest. Üldiselt moodustab ballast 20 50 % kandevõimest. Ballast, mis pumbatakse tankidesse kohe pärast lossimist, seguneb lastijääkidega ja muutub õliseks ballastiks (dirty ballast). Enne uue lasti pealevõtmist tuleb õline ballast pumbata sadama õlise ballasti mahutitesse, kui sadamas sellised on. Õlise ballasti
kontroll leht: SMS CHECK LIST NO. 7/40 ( i. k. Change of watch ). Kui vahi üleandmise ajal on käsil manööver teisest laevast lahknemiseks või ohu vältimiseke, antakse vaht üle alles pärast manöövri lõpetamist. Vahiohvitseri kohustused käiguvahis Järelevaatused enne väljasõitu Ettevalmistused tekil. Enne väljasõitu tuleb laev korralikult meresõiduks ette valmistada. Laeva veekindlad uksed peab sulgema, kontrollima, et kõik lastitankide luugid ja muud avaused tekil on suletud, lisaks tuleb reisilaeval veenduda ka selles, et ülesõidu ajal ei viibiks reisijad autotekil. Tekk tehakse üleliigsest kraamist puhtaks ja kõik lahtised asjad tekil kinnitatakse korralikult ning vajadusel kaetakse presendiga. Sõltuvalt sadamast/riigist, kus laev parajasti viibib ja kuhu järgmine reis tuleb, on vajalik läbi viia stowaway search (põgenike otsing). Kui laev meresõiduks ette valmistada, nagu hea
vaht-, vedelik-, süsihappegaas-, auru- kustutussüsteemid eluotstarbesüsteemid veevarustus: joogi- pesu- ja mereveesüsteem; kanalisatsioon: reo- ja heitvee ning piigatisüsteem, reovee kogumispaagid; küte: aur-, vesi-, õhk- ja elekterküttesüsteem; üld- ja kohtventilatsioon: eluruumid, trümmid, masin õhu konditsioneerimissüsteemid: 2.Eriotstarbelised süsteemid tagavad laeva spets funktsioonide täitmise (tankeritel: lasti-, inertgaasi-, lastitankide pesu) 3.Jõuseadmete süsteemid tagavad pea- ja abimasinate ning katelde töö (õpitakse koos vastavate energeetikaseadmetega) kütuse-, õli-, jahutus-, õhu-, ja heitgaaside, auru-, toitevee-, käivitus- ning reverseerimis-, automaatika-, kaugjuhtimis-, kaitse- ja signalisatsioonisüsteemid 36. Laeva tuletõrjesüsteemid, signalisatsiooni- ning hoiatussüsteemid Tuletõrjesüsteemid Tuletõrjesüsteem koosneb: · signalisatsiooni- ja teavitamissüsteem; · kustutussüsteem
+ töökindel, torustike minimaalne pikkus; - reservi puudumine, kallis] -grupiviisiline: üks pump teenindab mitmes veekindlas sektsioonis asuvaid tarbijaid -keskne (tsentraliseeritud): üks pump teenindab kõiki laevas asuvaid süsteemi tarbijaid; + vähe pumpasid, keskne juhtimine, suhteliselt väiksem tarbitav võimsus; - dubleerimise vajadus, pikad torustikud] Eriotstarbelised süsteemid tagavad laeva spets funktsioonide täitmise (tankeritel: lasti-, inertgaasi-, lastitankide pesu) Kuivendussüsteem võimaldab pumbata vett välja iga trümmi ahtriosa mõlemas pardas asuvatest pilssidest ( ). Vesi satub sinna: metalli higistamine, trümmide pesu, torude leke, leke korpuses. Veetaseme kontrolli teostatakse iga vaht (vahel sagedamini) mõõdetakse läbi mõõtetoru (peilimistoru) andur. Kuivendussüsteem on kaubalaevadel on harilikult keskne e. tsentraalne vaid mõni kaugemal asuv ruum (ketikast, vöörpiik jt
vajaliku auru tootmine käikuvuse tagamiseks. Seega on peakatlad ainult aurulaevadel. Abikatlad on ette nähtud laeva soojatarbijate ja auruga töötavate abimehhanismide varustamiseks auruga. Aurulaevadel abikatlad tavaliselt puuduvad, kuid mootorlaevadel saavad olla ainult abikatlad. Teatud laevatüüpidel, kus auruvajadus on eriti suur nagu nt. naftatankerid, kus auru kasutatakse lasti soojendamiseks, lastitankide pesuks ja aurutamiseks, 1 suure võimsusega turbopumpade ja turbogeneraatorite käitamiseks, ei erine abikatlad oluliselt auruturbiinlaevade peakateldest. Konstruktsiooni järgi on katlad väga erineva ehitusega, kuid kõige põhilisema tunnuse alusel võib aurukatlaid liigitada leektoru- (gaastoru-), veetoru- ja kombineeritud kateldeks. Leektorukateldes liiguvad gaasid torudes, mida ümbritseb vesi
Lastiruumide mahutavus on aluse kõigi lastiruumide mahutavus kokku kuupmeetrites või kuup- jalgades. Enamik merel veetavatest lastidest on mahulastid, mille puhul lastiruumid täituvad enne, kui jõutakse laeva kandevõime piirini. • Lastitankide mahutavus See on laeva lastitankide mahutavus kuupmeetrites, kuupjalgades või barrelites (159 liitrit). Kuna vedellastide ruumala sõltub palju temperatuurist (soojuspaisumine), kasutatakse tankide kogu- mahust vedellastide tarvis kuni 98%. • Liinimeeter
annaabi.ee 
