Päevikuvormis noorsooraamatu Kallis härra Q teemaks on tänapäeva ebastabiilsed peresuhted, laste ja vanainimeste üksindus, muinasjutt Draakonid võõrsil kujundab lastes mõistvat suhtumist sõjapõgenikesse ja teistesse võõrastest kultuuridest tulnutesse. Mitmekihiline fantaasialugu Maailm Sulelise ja Karvasega ja selle järg Suleline, Puhuja ja must munk (2007) on omapärane süntees pea kõigist A. Perviku lasteraamatutes seni käsitlemist leidnud teemadest. Sari Paula elu (2001-2008) kujutab algklassilapse elu tänapäeval. Autor kõneleb tõsielu lihtsatest asjadest ja õpetab Paula abiga väikelapsele seejuures nii mõndagi suhtlemisest ja konfliktolukordadest. Sama joont jätkab autor Tirilinna lugude sarjaga (2009-), mis pajatab ühe mereäärse väikelinna laste tegemistest. Hilisemast loomingust tuleb kindlasti esile tõsta Presidendilugusid (2008) väikeriigi eakast,
seejuures siiski kirjutada nii, nagu ise tahab ja sellest, millest ise tahab. Ei ole võimalik selgitada, millised zanrid talle kõige paremini sobivad. E. Raua sulest on tulnud õpetliku ivaga lastelookesi, sõna- ja mõttemängulisi värsse ja proo- sapalu, päris realistlikke koolipoistelugusid, stiilipuhtaid seiklusjutte, lustakaid raamatuid. Kirjutamislaadilt on Eno Raud humorist, tihtipeale parodeerija ja karikeerija, lasteraamatutes enamasti muhe muigaja. Tema stiil on lihtne ja kodune, ta kõneleb kõigile teada ja tuntud asjadest, aga näeb neid ometi uues valguses. Kõik Eno Raua jutustatud lood lõpevad õnnelikult. Maailm on oma põhiolemuselt hea, vankuma löönud tasakaal seatakse uuesti jalule, õiglus võidutseb ja halb saab karistada. Eno Raua looming on üsna ühtlaselt kõrgetasemeline. "Roostevaba mõõka", mille aluseks on
ja kevad revolutsiooniline lasteraamat? Reet Taniel Lasteraamatutes on tavaliselt kombeks kirjutada armsatest karummmidest, lbusatest jnkudest ja vallatutest hiirekestest. Andrus Kivirhki uuest lastejuttude kogumikust Kaka ja kevad neid karvaseid ja pehmeid loomakesi ei leia. Selle asemel astuvad lugeja ette romantiline kakajunn, punapine viiner, pissipotis elav tont, munevad sokid, loll jope ja merervlist lusikas. Ning lisaks veel terve parv veidraid olevusi, kellel varem pole olnud vhimatki vimalust lasteraamatusse pseda. Nd on nad lpuks kohal
täiskasvanu seisukohalt ei luba ennast realistlikuks maailmatunnetuseks pidada. Üha vähemaks jääb neid teemasid, mida lastekirjandus ei söanda käsitleda. Sel sajandil on ette näidata mitu (vaba)surmast kõnelevat juttu. Katse vabasurma minna veetleb nii koolikiusamise all kannatanud gümnasisti kui pere lõhkimineku ning teadmatuse käes vaevlevat mudilast. (Surma ja haiguse teema lastekirjanduses) Sõprade roll on viimase aja lasteraamatutes kasvanud. Sõpra ihatakse, otsitakse ja sõbrast leitakse tuge. Raamatulaps ei saa loota oma vanematele, veel vähem mõistvale õpetajale või mõnele teisele täiskasvanule, kuna täiskasvanud ei tule sugugi oma eluga ladusasti toime! Kurjust ja väärkäitumist seletatakse raamatutes üha enam hooletusse jätmise, hoolimatuse ja armastuse puudumisega. Sellega, et ebaküps laps peab sageli ise, ihuüksi oma elu ja tekkivate probleemidega toime tulema.
Raua raamatuil on palju rohkem kui ainult ajaviiteline sihiseade. Huumoriküllase jutuvestja sõnaseadmise lusti varju ei kao kirjaniku missioonitunnetus. Eno Raud kirjutab sellest, millest on tarvis lastele kirjutada, ja oskab seejuures siiski kirjutada nii, nagu ise tahab ja sellest, millest ise tahab. Tema loomingut iseloomustades ütleb Reet Krustens: "Oma ellusuhtumiselt ja kujutamislaadilt on Eno Raud humorist, tihtipeale parodeerija ja karikeerija, lasteraamatutes enamasti muhe muigaja. Tema stiil on lihtne ja kodune, ta kõneleb kõigile teada ja tuntud asjadest, aga näeb neid ometi uues valguses. Eno Raua lihtsust ei tohi uskuda, hoopiski mitte aga lihtsameelsuseks pidada. Kõige süütumad sõnad, kõige argisemad juhtumused võivad sealsamas avaneda kui pilge või paroodia. Kui kõneldakse lasteraamatute õpetlikkusest, siis enamasti tavatsetakse positiivses mõttes rõhutada, kui peidetud ja märkamatu see on. Võib-olla on Eno Rauaga pisut
teksti lugemine klassitahvlilt ja vihikust. tugisõnade ja küsimuste Raamatu/teksti üldine vaatlus: teksti paigutus, sisukord, abil; õppeülesannete esitus. Üksikute tingmärkide eristab häälikut, tähte, täis- (õppekirjanduse tingmärgid, liiklusmärgid jms), ja kaashäälikut, silpi, sõna, skeemide, kaartide ja tabelite lugemine õppekirjanduses lauset, täishäälikuühendit; ning lasteraamatutes. kirjutab õigesti sulghääliku Teksti sisu aimamine pealkirja, piltide, üksiksõnade jm omasõnade algusesse ja alusel. omandatud võõrsõnade Tekstist õpitavate keelendite, samuti sünonüümide, algusesse; otsese ja ülekantud tähendusega sõnade jms leidmine. märgib kirjas õigesti Õpiku sõnastiku kasutamine
annaabi.ee 
