" Selle nime all ja osaliselt autori enda kirjastatuna on ilmunud üle kahekümne luuleraamatu ja üks proosateos – lasteraamat "Presidendi suur saladus" (2004). Contra proosalugusid lastele leidub veel paaris kogumikus (jutt esimesest boršisöömisest kirjanike lapsepõlvemälestuste kogus "Rosinad", mõned absurdimaigulised lood raamatus „Ruttu tuttu!: isade unejutte“). Võrukeelsete lastenäidendite kogus „Kuldmuna“ on avaldatud näidend "Mõmmi-Piitre löüdmine". Contra lasteluuletusi on ilmunud ajakirjades, kogumikes "Esimene esimene september" ja "Isa sokk on matkasell" ning kolme raamatuna. Contra on saanud läbi aastate ka mitmeid tunnustusi: 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia 2009. aastal telesaate MI korraldatud kaebelaulude konkursi võitja sõnade autorina 2011. aastal "Järje hoidja" koos Urmas Nemvaltsiga "Poiste aabitsa" eest
tunnetamiseni. Uskus, et looduses võib tunnetada jumalat. Sümbolitest kasutas sagedamini tee sümbolit, s.t elu, rändaja ( s.t inimese) oma elu otsinguil. Kasutab ka kodu, s.t kindlustunnet, turvalist paika ning hellust. Tähtsama luulekogud: "Uued luuletused"(1909) ja "Hallid laulud" (1910). Teemadeks luuletustes on elu igavene ringkäik ja usk hingede maailma ja rändamisse. Luuletused on mõtlikud ja filosoofilised. Enno on kirjutanud ka lasteluuletusi ( "Üks rohutirts läks kõndima"). Täiskasvanuste luulest on kuulsaim " Nii vaikseks kõik on jäänud", mis kõneleb inimesest, kes on jõudnud oma elu pöördepunkti ja mõtleb rahulikult minevikust ja tulevikust. "Siuru" rühmitus See rühmitus loodi A Gailiti juhtimisel 1917.a. Tegutes aastani 1919. Sinna kuulusid järgmised kirjanikud: luuletajad Henrik Visnapuu, Marie Under, Artur Adson, Johannes
värsid perioodist 1916-1923 eriti viljakas ajajärk · Huvi lasteluule vastu ärkas õige varakult 1887. aastal ilmunud A. Grenzsteini "Eesti lugemise raamatu" I osas on avaldatud mõned K. E. Söödi luuletused, mille seast "Laula, lapsuke" võiks kuuluda ka lastelaulude hulka. · Uue sajandi algusest peale avaldab lasteluuletusi ka " Lastelehes" · 30-ndatel ka "Taluperenaise" lisas "Laste Maailm" · Esimene, kes nii sügavalt huvitus folkloorsetest lastelauludest. Avastas folkloorse lastelaulu. · Rahvalaulule tuginedes algatas K. E. Sööt 20.saj esimestel kümnenditel eesti lasteluule klassikalise traditsiooni, mis on elujõuline tänapäevani. · Esimene, kes loob tugeva emotsionaalse kontakti väikese lugejaga.
oma luuletustes rahvaluule motiive. Tänu temale läksid mitmed rahvalaulud “uuele ringile”. Söödi luuletusi on peetud rahvaluuleks ja vastupidi. Varasem lasteluule oli õpetlik ja lõbustav, Söödi värsid aga lähtusid armastusest lapse vastu. Ernst Enno (1875-1934). Enno luulelaad oli laululine - selle kõlakordused on meelitanud paljusid heliloojaid tema luuletustele viisi looma. „Lillelallera“ - kutsus nii oma lasteluuletusi. * Teemad: loodus, laste igapäevaelu * Lihtne sõnastus, kõlapildid * Olemuselt unistajalik, empaatiline, soe * Luulekogu „Üks rohutirts läks kõndima“ Julius Oro (1901-1941). * Kogud „Hiir rätsepaks“ (1967), „Laps ja kuu“ (2001) * Teemad: aastaajad, loomad-linnud, lapsed * Lihtne sõnastus, jutustav laad, pildilisus Alates aastast 1999 antakse iga viie aasta tagant välja J. Oro nimelist lastekirjanduspreemiat
Kujundas Lastelehe põhistruktuuri ja sisulised traditsioonid, organiseeris tugeva kaastööliste ringi Koostas antoloogia „Koolilaste laulud“ ja „Kodu-lasteraamatu“, mis kuulub aabitsa- katekismuse tüüpi Eluajal ei ilmunud lasteluulekogu „Lastelehes“ avaldas ka oma luuletusi loodusest, eriti lindudest Näitab kodu tähendust ja igatsus kodumaa järele Üks särvamaid lasteluuletusi: „Nukusõit“ Lastevärsside seas on ka valme „Rebane ja kurg“ Hea keeleline ja vormiline tase. Mõjuv kõlajõud, elurõõmus, lõbus, kujundlikkus Karl Eduard Sööt Adresseerib oma lastelaulud enamasti väikelastele hällist alates On esimene, kes loob tugeva emotsionaalse kontakti väikese lugejaga Lähtub tunnetest, eelkõige armastusest lapse vastu Hälli-ja äiutuslaulud, nt „Uni tuleb“, „Ehatäht kiirgab“ või „Äiu , lahke, lapsukene“
Vahest valmistasid nad ka ise teepakipaberist raamatuid. Jutuke Aino ja Leeni kodus rääkis sellest, et lapsed tahtsid emale head meelt teha, aga tegelikult tegid hoopis vastupidi...parandasid vanu riideid lõigates uusi katki ja kui ema koju tuli, siis ta sai väga tigedaks ja mis edasi juhtus, sellest käesolev jutt enam ei rääkinud... Jaanus Vaiksoo Kellasepaproua Illustreerinud Anu Kalm Raamat sisaldab lasteluuletusi. Luuletused on üsna pikad ja rasked lugeda, eriti eelkoolieas. Arvan, et raamat on suunatud koolilastele. See raamati ei kuulu kindlasti minu lemmik luuletuste raamatu hulka, aga tore oli tutvuda ikkagi. Meelde jäi luuletus „Paha isa“, kus kasutati imelikku sõnavara: 9 Suvi saabus. Enne jaani Läksid lapsed laagrisse.
annaabi.ee 
