jnkudest ja vallatutest hiirekestest. Andrus Kivirhki uuest lastejuttude kogumikust Kaka ja kevad neid karvaseid ja pehmeid loomakesi ei leia. Selle asemel astuvad lugeja ette romantiline kakajunn, punapine viiner, pissipotis elav tont, munevad sokid, loll jope ja merervlist lusikas. Ning lisaks veel terve parv veidraid olevusi, kellel varem pole olnud vhimatki vimalust lasteraamatusse pseda. Nd on nad lpuks kohal! Kik Kivirhki lastelood on eelnevalt ilmunud ajakirjas Theke ja plvinud laste heakskiidu ning kurjade tdikeste pahase porina. Pildid on raamatusse joonistanud Heiki Ernits ja nagu Ernitsa puhul tavaline, vib tema pilte vaatama jdagi. Nii tleb lasteraamatu Kaka ja kevad tutvustus raamatu tagakaanel. See sissejuhatav tekst avab testi vga hsti nhtuse, millest kohe juttu hakkab olema. Normaalsus ja ebanormaalsus, reaalsus ja ettekujutus, vajalikkus ja mttetus vi hoopis vim. Asjade vim inimeste le
Ta on hetkel 46-aastane. Kristiina Kassil on kaks tütart, Petra ja Liisa, ja väike must koer Milli. Kristiina oli juba väiksest saati kirjutanud ise jutte ning talle meeldis ka joonistada. Ta lõpetas 1988.aastal Tallinna Kunstigümnaasiumi kunstiklassi. Ta kandideeris Kunstiülikooli, kuid ta ei saanud sinna sisse. Ta läks 1999. Aastal Helsingi ülikooli. Samal aastal avaldas ajaleht Hyvinkään Sanomat ta esimesed lastelood nt. „Perekond Kapsapea jõulukuusk“. Koostöö ajalehega kestis 8-9 aastat. Esimesed jutud illustreeris ajalehe kunstnik, kuid hiljem hakkas ta jutte ise illustreerima. https://et.wikipedia.org/wiki/Kristiina_Kass,http://www.elk.ee/?profile=kristiina-kass, http://opleht.ee/3820-kristiina-kass-minu-lapsepolve-kadriorg/ Loominguline ülevaade Kristiina Kass on kirjutanud palju raamatuid: „Käru Kaarel“, „Samueli võlupadi“, „Peeter ja
tagasi. Raamat saavutas kiiresti populaarsuse nii Rootsis kui ka väljaspool- seda on tõlgitud 40 keelde. Teost peetakse ühisel meelel Rootsi lastekirjanduse üheks tippteoseks. 24. Soome lasteraamatuid. Üks tuntumaid Soome lastekirjanikke Hannu Mäkela tõi Härra Huu esimest korda lugejate ette 1973 aastal. See oli Mäkela esimene raamat, nüüdseks on neid kogunenud juba üle kolmekümne. Mida lähemale tänapäevale, seda tõsielulisemaks kirjaniku lastelood muuutvad. Üks uuemaid Mäkela raamatuid "Miisa uus pere "Miisa uus kodu" on raamat mis juhib tähelepanu tänapäeva elu kitsaskohtadele, samas on raamatus kõlama jäänud helge toon. 19. saj II poolel aitas kirjanduses valitsev romantism ja rahvusliku liikumise elavnemine kaasa ka algupärase lasterkijanduse kiiremale sünnile. Esimene Soome folkloori uurija Eero Salmelainen kogus ja avaldas 4 kd-t Soome rahvamuinasjutte ja muistseid lugusid, millest
Raamat saavutas kiiresti populaarsuse nii Rootsis kui ka väljaspool- seda on tõlgitud 40 keelde. Teost peetakse ühisel meelel Rootsi lastekirjanduse üheks tippteoseks. 24. Soome lasteraamatust. Üks tuntumaid Soome lastekirjanikke Hannu Mäkela tõi Härra Huu esimest korda lugejate ette 1973 aastal. See oli Mäkela esimene raamat, nüüdseks on neid kogunenud juba üle kolmekümne. Mida lähemale tänapäevale, seda tõsielulisemaks kirjaniku lastelood muuutvad. Üks uuemaid Mäkela raamatuid “Miisa uus pere” jutustab ühest väikesest tüdrukust, kelle ema-isa muutusid ühel hetkel üksteisele nii võõraks, et otsustasid oma eludega eraldi edasi minna. Väga tuttva olukord paljudele lastele. Mäkela laseb rääkida ka 6-aastasel Miisal. Miisa olukord pole nii kurb kui paljudel teistel, sest tal on olemas nii ema kui isa, kes temast väga hoolivad. Tema mure seisneb hoopis muus
Teabekeskus, lk 4-11. Müürsepp, M. 2005a. 20. sajandi lõpp eesti lastekirjanduses maailma lastekirjanduse fin de siécle'i arutelu taustal. Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse toimetised 2, Tallinn: Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus, lk 38-49. Müürsepp, M. 2005b. Üks lohe koorub munast ja läheb maailma avastama. Eesti Päevaleht, Arkaadia, 25. nov., lk 14. Müürsepp, M. 2005c. Perekond Sauteri sisult suured lastelood. Eesti Päevaleht, Arkaadia, 04. veebr., lk 15. Müürsepp, M., Väljataga, S. 1995. Eesti lastekirjandus 1970-1990. Tallinn: Eesti Lasteraamatukogu. 70 Nikolajeva, M. 1997. Introduction to the theory of children's literature. Tallinn: TPÜ kirjastus. Novek, M. 2004. Raamatutegijatel ei maksa väikelapsi alahinnata. Õpetajate Leht, 29. okt., lk 11. Palm, J. 2001. Lastekirjanduseta kirjanduslugu
1974. aastast alates oli NSVL Kirjanike Liidu kirgiisi kirjanduse konsutant. Teoste ainestiku kirjanik saanud kodupaigast ja lapsepõlvest, kusjuures eriti valuliselt mälestused on kirjanikul Suure Isamaasõja ajast. Maaelu ja kirgiiside sajanditevanuseid traditsioone kirjeldamise kõrval pöörab Muratalijevtähelepanu ka nõukogude elu nähtustele ja tänapäeva linnaelanikkonna kujunemisele. Kaasakiskuvalt räägib kirjanik loodusest, loomadest, lastest. Just tema lastelood tegid ta eestilugejaga tuttavaks. Teoseid: romaan ,,Kollane Lumi" (vene k 1982, eesti k 1987), pikem jutustus ,,Kaks elu". Kollane lumi Akün. Akün on kunstnik, kes elab Frunzes. Ta istub linna raamatukogus ja mõtleb, kuidas kujutada armastavat naist97 . Raamatukogus tuleb talle meelde noor naine, keda ta oli mõni aeg tagasi linnas näinud. Akün sõidab paariks päevaks Taragaj külla, vanaisa Boloti juurde. Maal näeb ta sama
annaabi.ee 
