2. koht kirjaniku kategoorias raamatu "Pintselsabad" eest; 2. koht kunstniku kategoorias raamatu "Metsa pühapäev" piltide eest (2000) Valgetähe III klassi teenetemärk (2001) Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (2001) Eerik Kumari nimeline looduskaitsepreemia ,,Pokuraamatu" ja ,,Pokuaabitsa" eest (2002) 8 V Pildid 9 Kokkuvõte Edgar Valter on üks tuntumaid eesti lastekirjanikke kes on ka oma raamatute illustraator. Tema tuntumad ja armastatumad teosed on "Pokuaabits" ja "Pokuraamat". Ta on võitnud paljusid preemiaid, eelkõige Nukitsa konkursitel enda kirjaniku- ja kunstnikutöö eest. Tema raamatud on sisult humoorikad ja optimistlikud mis on taganud talle Gabrovo huumorifestivalil võidu. Edgar Valteri raamatute põhjal on tehtud mitmeid näidendeid ja filme. 10 Kasutatud kirjandus: http://www.eltk
korraldas lastekirjanike ja -kunstnike ühiseid kohtumisi. Tähtsaks asjaoluks peab Jaanus Vaiksoo seda, et keskus viis kokku vanema ja uue põlvkonna, mis omakorda on loonud eluterve ja kokkuhoidva meeleolu ka autorite hulgas. Järjepidevus on taastatud ja nullindatel alustanud uue põlvkonna kirjanikud on sama tegusad kui kuuekümnendate klassikud. 2000. aastast saadik on esile tõusnud terve rida isikupäraseid ja tugevaid uusi lastekirjanikke: Aidi Vallik, Piret Raud, Kristiina Kass, Kerttu Soans, Kätlin Vainola jpt. Imetlusväärset elujõudu on näidanud vanem põlvkond: Jaan Rannap, Aino Pervik, Heljo Mänd, Olivia Saar, Harri Jõgisalu, Ira Lember … Jaanus Vaiksoo mainib, et tõesti hea lasteraamat on kogupereraamat: nii lapsed kui nende emad- isad naudivad selle lugemist. Rõhutatakse lasteraamatute kunstnikute (vanade tegijate kui ka
August Mälk Proosa- ja näitekirjanik. Ergas loodusetunnetus, Inimeste ja looduse suhted. 1900-1987 PERIOOD: "Sula" 1956-1991 Iseloomustus: Lastekirjandus hakkas järk-järgult vabanema sotsiaalpedagoogilise õppevahendi rollist. Majandusli esimesed elukutselised lastekirjanikud. Lasteluule osakaal kasvas. On eesti lastekirjanduse üks vil lasteluule kõrgperiood. Tõusis esile uus põlvkond lastekirjanikke. Fantaasiakirjanduse taasteke. Ol rahvaidentiteedi ja keskkonna säilitamine. Eesti lastekirjanduse teoseid hakati tõlkima NSVL ja Ida Harri Jõgisalu Lastekirjanik ja pedagoog. Kirjutanud filosoofilise põhjaga lühijutte loomadest, 24.08 1922 linndudest ja lastest ning etnograafilisi lühipalu. Viivi Luik Luuletaja ja lastekirjanik. Vabakutseline kirjanik alates 1970 aastast ka
Juhendaja: Koostja: 2007 SISUKORD Lisa 2 13 SISSEJUHATUS Igal ajastul on olnud Eestis palju silmapaistvaid kirjanikke ja luuletajaid. Mõned neist on vähem silmapaistvamad, teiste teosed on jälle väga tuntud. Kersti Merilaas on oma aja üks armastatumaid luuletajaid, näite- ja lastekirjanikke. 2 Ta on kirjutanud päris palju teoseid terve oma elu, kirjutamist alustas juba päris noorelt. Järgnevas tahaksingi anda pisut põhjalikumat ülevaadet Kersti Merilaasi elust ja tema loomingutest. I KERSTI MERILAASI ELU 1.1. Kersti Merilaasi lapsepõlv Kersti Merilaas (sünd. Eugeenia Mooberg 24.11.19138.03.1986) sündis Narvas. Aastani 1917 elas ta Peterburis ja hiljem Väike-Maarja ümbruses.
Hane seljas lennates ränadb ta läbi terve Rootsimaa, kohates teel õige kummalisi tegelasi. Nende käest kuuleb Nils imelisi ja põnevaid muistendeid eri paikade kohta. Lõpus muutub Nils tavaliseks poisiks tagasi. Raamat saavutas kiiresti populaarsuse nii Rootsis kui ka väljaspool- seda on tõlgitud 40 keelde. Teost peetakse ühisel meelel Rootsi lastekirjanduse üheks tippteoseks. 24. Soome lasteraamatuid. Üks tuntumaid Soome lastekirjanikke Hannu Mäkela tõi Härra Huu esimest korda lugejate ette 1973 aastal. See oli Mäkela esimene raamat, nüüdseks on neid kogunenud juba üle kolmekümne. Mida lähemale tänapäevale, seda tõsielulisemaks kirjaniku lastelood muuutvad. Üks uuemaid Mäkela raamatuid "Miisa uus pere "Miisa uus kodu" on raamat mis juhib tähelepanu tänapäeva elu kitsaskohtadele, samas on raamatus kõlama jäänud helge toon. 19
Hane seljas lennates ränadb ta läbi terve Rootsimaa, kohates teel õige kummalisi tegelasi. Nende käest kuuleb Nils imelisi ja põnevaid muistendeid eri paikade kohta. Lõpus muutub Nils tavaliseks poisiks tagasi. Raamat saavutas kiiresti populaarsuse nii Rootsis kui ka väljaspool- seda on tõlgitud 40 keelde. Teost peetakse ühisel meelel Rootsi lastekirjanduse üheks tippteoseks. 24. Soome lasteraamatust. Üks tuntumaid Soome lastekirjanikke Hannu Mäkela tõi Härra Huu esimest korda lugejate ette 1973 aastal. See oli Mäkela esimene raamat, nüüdseks on neid kogunenud juba üle kolmekümne. Mida lähemale tänapäevale, seda tõsielulisemaks kirjaniku lastelood muuutvad. Üks uuemaid Mäkela raamatuid “Miisa uus pere” jutustab ühest väikesest tüdrukust, kelle ema-isa muutusid ühel hetkel üksteisele nii võõraks, et otsustasid oma eludega eraldi edasi minna. Väga tuttva olukord paljudele lastele
meedia pealetung. Lasteraamat peab võistlema lastekultuuris dominantse rolli omandanud animafilmi ja arvutimaailmaga. Lastekirjanikud peavad arvestama põlvkonnaga, kes ei sarnane ühegi eelnenuga, ja kellele lähenemiseks on vaja selgeks õppida nende keel ja kombed. Võidavad autorid, kelle looming siirdub internetti, kust lapsed seda hõlpsamalt leiavad kui raamaturiiulist. Vilep on üks esimesi ja senini väheseid lastekirjanikke, kellel on internetis oma kodulehekülg. Uusimas lastekirjanduses mängib tähtsat rolli teose turundus. Kõige populaarsemad on tegelased, kes on varem tuntuks saanud animafilmist nagu Lotte. Kui tegelane on kord 64 juba tuntud, on vaja teda ka jätkuvalt kommertslikult ära kasutada. Laste kaubmärgitundlikkusega arvestades on populaarsust võitmas laseraamatute
annaabi.ee 
