Ursula Potivar 11. kl LASTEKEELE SÕNAVARA ESIMESED SÕNAD Esimesed arusaadavad häälikud/sõnad 5kuuselt: ai, näe, tuti (luti kohta). Umbes aastaselt lisandusid: päh, täh (aitäh), emmä (emme), mämmäm jne. Rohkem sõnu hakkas tulema u 2,5 aastaselt, 3 aastaselt hakkasid tulema ka pikemad laused. RÄÄKIMA HAKKAMINE Umbes aastaselt hakkasin rääkima üksikuid sõnu. Korralikult ja arusaadavalt rääkima hakkasin ma umbes 2,5aastaselt, kui läksin lasteaeda, siis hakkasid tulema esimesed lühemad laused. Ei olnud algul väga jutukas laps, eriti võõraste keskel ja lasteaias. Kodus, pere ja lähedaste juuresolekul, rääkisin rohkem Loogilisi näiteid lapseea sõnavarast kepsut ketsup autu auto kissa kass iminemine inimene sotid sokid motsu notsu papu jalats pikapäkk päkapikk traku traktor kängula känguru kõbuskid hommikuhelbed Ebaloo...
1924. aastast pärit Julius Mägiste artikkel ,,Paar sõna lastekeelest" Emakeele Seltsi ajakirjas Eesti Keel kutsus üles inimesi kirja panema oma lapsepõlvemälestusi ning hilisemaid kokkupuuteid lastekeelega ning saatma need Tartu Emakeele Seltsile. Juba 1924. aastal eristab Julius Mägiste laste, noorema- ja vanemapõlve keele. Ta pöörab tähelepanu lapse keele üleminekule noorema põlve keeleks. Mägiste leiab, et kõige iseseisvam on lastekeel. Ta paigutab lastekeele ja hoidjakeele ühe nimetuse alla. ,,Eesti keele käsiraamatus" on mainitud lastekeelset ehk ninnutussõnavara, mille alla kuuluvad nii laste kui ka hoidjate kasutatavad sõnad. Käsiraamatu autorid usuvad, et kuni kolmeaastase lapsega rääkides kasutab täiskasvanu lihtsustatud keelt. Raamat käib ainult sõnavara kohta, seega kasutatakse lihtsustatud keelt arvatavasti ka vanemate kui kolmeaastaste lastega suheldes. Sõna hoidjakeel on tulnud soomekeelsest terminist 1990-
1950-1967 oli J. Mägiste Lundi ülikooli soome-ugri keelte dotsent. Tema algatusel loodi ülikooli juurde soome-ugri keelte instituut koos erialase raamatukoguga. 1967. a siirdus J. Mägiste vanaduspuhkusele (Eva Saar 2015). 2. Balti etümoloogiad Julius Mägiste teadusliku pärandi suur osa on läbi aegade olnud etümoloogia ehk sõnade päritolu, algupära uurimine. Teadlase poolt käsitletud uurimisteemad ulatuvad murde (nt Rosona) üksikkäsitlustest tuletusõpetuse, lastekeele, isikunimede ja õigekeelsusküsimusteni. Mägiste Etümoloogia alastes uurimustes on algusest peale olnud eriline koht just balti etümoloogiatel. Huvi selle valdkonna vastu avaldub kahes suunas. Ühelt poolt on Julius kriitiliselt hinnanud asjaomases kirjanduses käibivaid balti etümoloogiaid ja pakkunud alternatiivseid lahendusi, kuid teiselt poolt esitanud ka uusi balti etümoloogiaid (Lembit Vaba 2001).
1 last kutsutakse hellitusnimega (enda nime 7 kõrgem hääletoon; tuletis) või hellitleva sõnaga (kullake, musirull); 8 aeglasem kõne; 2 lühemad ja grammatilisemalt lihtsamad laused; 9 rohkem pause, eriti fraaside vahel; 3 rohkem kordusi; 10 selgem hääldus; 4 rohkem küsimusi või eks-ole-küsimusi; 11 liialdatud intonatsioon: olulisi sõnu rõhutatakse 5 lastekeele sõnade kasutamine, nt emme, issi, tugevalt, küsimused on alati tugevalt tõusva kutsu, kiisu; intonatsiooniga. 6 lapse öeldud lausete laiendamine või lõpetamine; 12 Täiskasvanu ja lapse vahelise kõne jälgimisel on leitud, et kui laps alustab uut teemat, siis täiskasvanud kipuvad seda ignoreerima, täiskasvanud katkestavad lapsi rohkem või räägivad nendega samal ajal.
St ta sõnastas oma järeldused kvantitatiivsete erinevustena mingi keelevariandi kasutamises. Näitas, et üks rühm kasutab mingit hääldusjoont X protsenti ja teine Y protsenti. Kuid see pole ainus meetod keele sotsiaalse varieerumise uurimiseks. Eriti keele soolist varieerumist on uuritud ka keeleantropoloogiliste meetoditega ja vestluseanalüüsiga. Keele vanuselist erinevust uurivad kohati hoopis spetsiifilised lingvistikaharud nagu lastekeele uurimine. Ja keele muutumist käsitleb võrdlev-ajalooline keeleuurmine, mis keskendub keelesisestele muutumiste põhjustele. Samuti on nüüd välja arenenud uuem keelemuutuste uurimise suund, grammatikaliseerumise teooria. 6 Variaabel kui keskne mõiste Labovi tüüpi sotsiolingvistikas uuritakse variaableid, st elementide loendeid, millel on ette
titakeeleks või lapsele kohandatud keeleks. Titakeelt oskavad kõik inimesed. Isegi neljaaastased lapsed räägivad endast noorematega titakeeles. Selles keeles on lühemad laused, vähem sõnu, lihtsam grammatika, öeldut korratakse mitmeid kordi üle. Jutt käib asjadest, mis on siin ja praegu. Räägitakse õrna häälega, aeglaselt, suurte pausidega. Lastekeele uurijad arvavad, et selline lihtsustatud kõne on lapse normaalseks keeleliseks arenguks vajalik. See aitab lapsel pidevas keelevoos üksikuid sõnu eristada ja neid inimeste, asjade ja sündmustega seostada. Kas laps areneb normaalselt? 234 Lapse areng on esimesel eluaastal väga kiire. Iga nädal toob midagi uut. Sageli on vanemad lapse arengu kiiruse pärast mures. Nad kardavad: äkki ei ole mu lapsega
annaabi.ee 
