Mõnedel inimestel võivad aga tekkida sellised nähud nagu palavik, peavalu, oksendamine, kõhukinnisus, kaelakangestus ja jäsemete valu. Vaid väikesel osal poliomüeliiti nakatunutest tekib halvatus. Levikuviisid Inimeselt inimesele või fekaal-oraalsel teel, pesemata käte kaudu. Nakkusohtlikud on saastunud esemed, käed, vesi ja toiduained. Nakatuda on võimalik ka vaktsineerimise kaudu. Peiteperiood Peiteaeg keskmiselt 11 päeva, kuni 23-35 päeva. Viimane inimene haigestus Eestis lastehalvatusse 1961. Ennetamine Kätepesu Organismi vastupanuvõime tõstmine Tasakaalustatud dieet Organismis peab olema piisavalt kaltsiumi, joodi ja B-vitamiine. Vaktsineerimine (plaaniline, Vaktsineerimine tehakse 3; 4,5 ja 6 kuu, 2 aasta ja 6-7 aasta vanuselt) Ravi Spetsiifiline ravi puudub. Leevendatakse konkreetseid sümptomeid ja lisaks soovitatakse üldtugevdavaid vahendeid-protseduure ning taastusravi. Kasutatud kirjandus http://web.zone.ee/vaktsineerimisest/polio.htm http://www.tarbija24.ee/
Roosevelt Franklin Delano Roosevelt sündis 30. jaanuaril 1882ndal aastal ja suri 12ndal aprillil 1945ndal aastal. Ameerika Ühendriikide 32. president (1933–1945). Abielu Anna Eleanor Rooseveldiga, viis last. Jäi 39. aastasel haigeks-lastehalvatusse. Kuid see ei takistanud tal liikumist, ta käis endiselt palju näiteks ujumas. 1926. aastal avas ta lastehalvatuse ravikeskuse. Vaatamata haigusele ei näinud rahvas teda kunagi ratastoolis ning ei olenud üldse sellest teadlik. Rahva ees esinemisel toetas Roosevelti külje pealt tavaliselt üks tema poegadest. Väideti, et Roosevelt tervenes lastehalvatusest, ravides end kuumaveeallikas. 1928. aastal sai ta New Yorgi osariigi kuberneriks. Suri ajuverejooksu 1945. aastal. 1929
saksa keelt. Ta oli ka väga andekas golfi mängija. Hariduse sai Grotoni koolist ja hiljem Harvardist, lõpetas 1904. Tema eeskujuks sai tema nõbu Theodore Roosevelt, kes oli ka olnud USA president. 1902 kohtus ta oma tulevase naisega Eleanoriga, kellega tal oli 5 last. Oma naist pettis ta Lucy Merceriga, kuid abielu säilis formaalsetel põhjustel ikkagi. 1910-1913 oli ta New Yorgi senaator. 1913-1920 USA mereväe asesekretär. 1921 haigestus ta lastehalvatusse, veetes enamus 20. aastatest üritades end ravida, kui tulemuseta. 1929-1932 oli ta New Yorgi kuberner. 1932 võitis ta USA presidendi valimised. 1934-1936 viis ta läbi Uue Kursi poliitikat, mis aitas USA välja majanduskriisist. Tegevus 2. maailmasõja ajal · 1938-1940 Aitas salajaste läbirääkimistega prantslastel osta Ameerikast sõjalennukeid, eirates USA isolatsiooni poliitikat, Pariisi langedes suunati need lennukid Suurbritanniasse. · Juba 2
Ta oli ainuke laps oma isale ja emale. Franklini isa oli ärimees James Roosevelt ning ema Sara Ann Delano Roosevelt. Hariduse omandas Franklin Euroopas, Harvardi ja Columbia ülikoolis. Peale koolide lõpetamist alustas Franklin karjääri juristina, järgmiseks, 1910. aastal, valiti ta New Yorgi osariigi senatisse. 1913- 1921 oli ta Woodrow Wilsoni valitsuses sõjaväelaevastiku ministri asetäitja, kus tegi palju laevastiku tugevdamise heaks I maailmasõja ajal. 1921. aastal haigestumine lastehalvatusse ei takistanud Franklini poliitikukarjääri jätkamast. 1929. aastal võitis ta New Yorgi osariigi kuberneri valimised. Neli aastat hiljem, 4. märtsil 1933, sai temast Ameerika Ühendriikide president. Franklin Roosevelti valiti neljal korral Ameerika Ühendriikide presidendiks, kuid viimasel ametiajal, kuus kuud peale presidendivalimisi, ta suri. Franklin Roosevelt suri 63-aastaselt 12. aprillil 1945. Haridus Franklinile meeldis ajalugu. Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli
sõja. Berliini-Rooma telg: 1936a sõlmitud Saksamaa ja Itaalia sõjalis- poliitiline liit. Roosevelt: 1932a valiti USA presidendiks. Tegi suuri ulatuslikke reforme(kehtestati kontroll panganduse üle, riik hakkas reguleerima põllumajandust(maksti et põllumehed oma vilja hävitaksid), korraldati hädaabitöid, üritati luua uusi töökohti, riik hakkas hoolitsema abivajajate eest). 1933a hakkas USA majanduslik olukord paranema. Meeldisid ajalugu ja keeled. 1881 jäi lastehalvatusse. Sellegipoolest valiti teda 4x presidendiks. Peale viimast korda suri ajuverejooksu. Majanduskriisi põhjuseid: maailmamajanduse kohanematus, kaupade ületootmine, vale majandamine(võeti laene, kuid ei jaksatud tagasi maksta), riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised: kommunistlik(hirmuvalitsemine, tööliskonnast pidi saama õnneliku homse ehitaja: võidi rikastelt jõuga vara võtta, relva abil võim haarata, vaenlased tappa), fasistlik/
raamatu kokkuvõte "Ma suudan hüpata üle lompide" on Austraalia kirjaniku Alan Marshalli autobiograafia. Raamat räägib Alani lapsepõlvest. Alan on kirjeldanud olusid ja sündmusi, mis aitasid temast teha selle, kes ta praegu on. Raamat algab Alani sünniga ja lõppeb sellega, et Alani perekond hakkab kolima Melbourne'i, kus Alan tahab hakata raamatuid kirjutama. Kohe raamatu alguses haigestus Alan, kes muidu oli tugev poiss, lastehalvatusse ja varsti peale seda hakkasid ta lihased kokku tõmbuma ja jalad muutisid kõverateks. Doktori ainus idee seisnes jalgade lihtsalt sirgeks vajutamisel. Alan põgenes oma kehast sellel ajal, kui emata jalgu sirgeks vajutas. Ta vaatas pliidisimsil olevaid hirmunud hobuste pilti. Kui Alan oma jalgade pärast haiglasse sattus, sai ta sealt omale kohe sõpru. Mis sellest, et ta oli ainuke poiss palatis ja kõik teised oli täiskasvanud mehed. Mehed
Ma suudan hpata le lompide on Austraalia kirjaniku Alan Marshalli autobiograafia. Raamat rgib Alani lapseplvest. Alan on kirjeldanud olusid ja sndmusi, mis aitasid temast teha selle, kes ta praegu on. Raamat algab Alani snniga ja lppeb sellega, et Alani perekond hakkab kolima Melbournei, kus Alan tahab hakata raamatuid kirjutama. Kohe raamatu alguses haigestus Alan, kes muidu oli tugev poiss, lastehalvatusse ja varsti peale seda hakkasid ta lihased kokku tmbuma ja jalad muutisid kverateks. Doktori ainus idee seisnes jalgade lihtsalt sirgeks vajutamisel. Alan pgenes oma kehast sellel ajal, kui emata jalgu sirgeks vajutas. Ta vaatas pliidisimsil olevaid hirmunud hobuste pilti. Kui Alan oma jalgade prast haiglasse sattus, sai ta sealt omale kohe spru. Mis sellest, et ta oli ainuke poiss palatis ja kik teised oli tiskasvanud mehed
Kõik meist on kuulnud sellest haigusest hirmu ja õuduslugusid, et kõik, kes lastehalvatusega kokku puutuvad, jäävad halvatuks ja surevad. Lastehalvatus on üks arstide lemmikargumente, kuidas sundida vanemaid last vaktsineerima. Mida näitavad aga uuringud? On leitud, et 95% lastehalvatuspisikut kandvaid inimesi ei haigestu kunagi ning sellel 5%l, kes haigestuvad, on mingi eelsoodumus, kas geneetiline või anatoomiline, seda ei teata. On leitud ka seos suure suhkrutarbimise ja lastehalvatusse jäämise vahel. Osa teadlasi arvab, et enamus inimkonnast on lastehalvatusele loomulikult immuunne. Ekspertide arvates on lapsel USAs tänapäeval 0% võimalust nakatuda lastehalvatusse. Ainuke võimalus seda haigust saada on vaktsineerimise kaudu. B hepatiidi ohtlikkuse ja levikuga on tublisti liialdatud. Vaid 20%l inimestest, kes B hepatiidi nakkusega kokku puutuvad, tekivad hepatiidi sümptomid. Kuid ka sellest 20%st haigetest 95% terveneb täielikult ja saavutab eluaegse immuunsuse
ta tegelikult ei armastanud Guillermot. Vaid abiellus temaga ta saksa päritolu pärast, mis meenutas talle lahkunud armastatut. ( enesetapp). 1907. vihamsel hommikul pool ühksa, sündiski frida . . kolmas tütar ( matilde. 1898-1951 ; adriana 1902-1968 ; frida 1907-1954 ja christina 1908-1964) Frida ema oli sünnitusetuse ajal ja pärast liifa haige,et frida eest hoolt kanda, niisiis põetab teda, ( toidab rinnaga) indiaani päritolust amm. 6 aastaselt haigestub frida lastehalvatusse, tervenemine kestis üheksa kuud, kuid siiski , tema parem jalg ei arenenud ..välja. 1922 aastal austas arstiks saamise õpinguid mehhiko kõige lugupeetvamas haridusasutuses, ( Escuela Nacional Prerpratoria de Mexico ) ( national prepartiory school) . ((Samal aastal algas ka muralismo ( mehhiko haridusministri jose vaasconcelose 21. aastal käivitatud seinamaalingute programmi tägajärg) Frida õppis oma tulevaselt abikaasalt diego riveralt.))
(vt koimetrofoobia) Plutofoobia- hirm rikkuse ees. Pluviofoobia- hirm vihma vi vihma ktte jmise ees. (ka ombrofoobia) Pneumatifoobia- hirm tujutsemise vi vaimukuste ees. Pneumatofoobia- hirm huvoolu, -surve, ka kerge tuulehoo ees. (vt aerofoobia) Pnigofoobia, pnigerofoobia- hirm kgistamise vi lmmatamise ees. Pogonofoobia- hirm habemete ees. Poinefoobia- hirm karistamise ees. (ka mastigofoobia, etc) Pokreskofoobia- hirm kaalus juurde vtta. (obesofoobia) Poliosofoobia- hirm lastehalvatusse haigestumise ees. Politikofoobia- hirm vi arusaamatu vastumeelsus poliitikute suhtes. Polfoobia- hirm asjade paljususe, suure koguse (paljude asjade) ees. Ponofoobia- hirm lettamise vi valu ees. (vt aglio-, ergofoobia, etc) Porfrofoobia- hirm purpurse vrvi ees. Potamofoobia- hirm jgede vi voolava vee ees. (vt hdrofoobia) Potofoobia- hirm alkohoolsete jookide ees. (ka metfoobia, etc) Proktofoobia- hirm prasoolde puutuvas. (vt rektofoobia) Prosofoobia- hirm progressi ees.
Franklini isa oli ärimees James Roosevelt ning ema Sara Ann Delano Roosevelt. Hariduse omandas Franklin Euroopas, Harvardi ja Columbia ülikoolis. Peale koolide lõpetamist alustas Franklin karjääri juristina, järgmiseks, 1910. aastal, valiti ta New Yorgi osariigi senatisse. 1913 - 1921 oli ta Woodrow Wilsoni valitsuses sõjaväelaevastiku ministri asetäitja, kus tegi palju laevastiku tugevdamise heaks I maailmasõja ajal. 1921. aastal haigestumine lastehalvatusse ei takistanud Franklini poliitikukarjääri jätkamast. 1929. aastal võitis ta New Yorgi osariigi kuberneri valimised. Neli aastat hiljem, 4. märtsil 1933, sai temast Ameerika Ühendriikide president. Franklin Roosevelti valiti neljal korral Ameerika Ühendriikide presidendiks, kuid viimasel ametiajal, kuus kuud peale presidendivalimisi, ta suri. Franklin Roosevelt suri 63-aastaselt 12. aprillil 1945. 7 SUHTED ÄMMAGA
annaabi.ee 
