rütme ja tantsustiile, esineda üksi ja kood grupiga ning panna ise liikumiskavasid kokku (õpetaja kaasabil). Kaasata võib ka kõikvõimalikud rütmipillid. 3. Emotsionaalne heaolu Tunnete mõistmise oskuse omandab laps eeskätt perekonnas, teisalt mõjutab tunnete arengut kogu sotsiaalne keskkond, kus laps oma päevad veedab. Tundehariduse kujunemisel on pere kõrval kindel roll lasteaia õpetajal ning kogu lasteasutusel. Kui tunded jäävad lapsele arusaamatuks, tekib tal segadus, mis vajab lahendamist, et edasi minna. Kui segadusesolekule ei pöörata tähelepanu, ei suuda laps iseseisvalt oma seesmist tekkinud pinget maandada. Rahulolematus hakkab väljenduma stressi erinevate ilmingutena või halvemal juhul juba väljakujunenud vaimse või füüsilise haigusena. Selleks, et soodustada emotsionaalset õppimist, tuleb aidata lapsel tunnetada oma keha.
Keelekümblust arvatakse olema palju tõhusam viis keele õppimiseks kui kindel kindlatel kellaaegadel toimuv koolitund. Venelaste osakaal kasvab meie riigi rahvastikus, mistõttu on väga tervitatav kui nii eesti kui ka vene noored oskaksid üksteisega suhelda mõlema emakeeles, sest hetkel on probleem, et noores tööotsijad ei saa hakkama vastavalt siis eesti või vene keeles suhtlemisega, mistõttu paljud uksed jäävad neile kinni. Igal lasteasutusel on omad väljakutsed, mida ei saa jätta lahendamata, sest niimoodi võivad need hakata lapsi kahjustama. Mitmekultuurilises lasteaias võib esimesena välja tuua keelebarjääri, sest tavaliselt ei mõista teisest kultuuriruumist tulnud laps siin eesti keelt või laialt kasutatavat suhtluskeelt inglise keelt. Seetõttu tekib õpetajal uus küsimus ehk kuidas suhelda selle lapsega, kes ei saa ühestki sõnast aru. Sellisel juhul tuleb õpetajal olla loov ning
valmistoitude energiasisalduse (edaspidi toiduenergia), makrotoitainete (süsivesikud, valgud, toidurasvad ja vesi) ning võimaluse korral mineraaltoitainete (raud, kaltsium ja naatrium) ning vitamiinide A ja C sisalduse kohta. 9. Käitleja peab panema päevamenüü ja järgmise päeva menüü koolieelses lasteasutuses lastevanematele nähtavasse kohta. 11 5.Maaala Lasteasutusel on oma maaala. See asub eemal teedest ja tänavatest, tööstus- ,kommunaal- ning muudest ettevõtetest, mis võivad tekitada müra, saastata õhku. Maaala suurus, kaasa arvatud hoonete aluse osa pindala, peab olema vähemalt 40 m2 ühe lapse kohta. Maaala on piiratud piirdeaiaga. Vähemalt 40% maaalast on haljastatud. Haljastuses ei tohi kasutada mürgiseid taimi. Maaala planeerimisel nähakse ette mänguväljak, varjualune laste kaitseks päikese ja vihma eest ning majandusõu.
tervisekasvatust, kuid oluline on lasteaia kui institutsiooni keskkond tervikuna, lisaks seal tehtud otsused. See kokku ongi tervisedendus. (M.Maser & L.Varava, 2003) Tervist edendava lasteaia põhimõtted 2000.nda aasta kevadel alustasi Põlvamaa, Lääne-Virumaa ja Läänemaa lasteaias väljakujundama tervist edendava lasteaia mudelit. Mudeli koostamisel on arvestatud neid aspekte ja valdkondi, mille kaudu on võimalik mõjutada laste tervist ja arengut koolieelses eas. Koolieelsel lasteasutusel on seadusandlusest tulenevad kohustused ja parimad võimalused laste tervise edendamiseks. Koolieelne iga on otsustav periood individuaalse tervisekäitumise ja harjumuste kujundamiseks, mis moodustavad edaspidi igaühe elustiili ja panevad aluse kogu eluks. Alahinnata ei tohiks tervisliku füüsilise- ja psühhosotsiaalse keskkonna osa ning kvaliteetsete terviseteenuste arendamist, mida saab pakkuda nii lasteaed kui paikkond.
v.a juhtudel, kui kohtu määrusega on lapse ja vanema suhtlemine piiratud. See aitaks kaasa lapse ja vanema suhete säilimisele. Seaduses toonitatakse ka lapse õigust teada oma päritolu, perekonnast eraldamise põhjuseid ning saada infot oma tulevikku puudutavate küsimuste kohta (LKS eelnõu § 23 lg 2). Seaduse probleemidena tõid eksperdid välja, et sellist infot saab anda eelkõige lastekaitsetöötaja, sest last kasvataval isikul ning lasteasutusel ei pruugi lapse päritolu kohta infot olla. Ebaselge on, millal peab teavet andma, kas siis, kui laps infot küsib, või ka muudel juhtudel. Perekonnaseaduse § 164 sätestab lapsendamissaladuse hoidmise kohustuse. Selleks, et eri seadused oleksid kooskõlas, tuleks seaduseelnõu sõnastust täpsustada, nii et oleks selge, millistel juhtudel ja kes peab ja tohib lapsele sellist infot anda. 4.2.3. Laste väärtustamine Praeguse olukorra kirjeldus
annaabi.ee 
