geomeetriliste kujunditega tegutsemiseks Töötas välja oma vahendite süsteemi (nim annid): kolmemõõtmelised materjalid (pall, kuup, silinder, kera, risttahukad, prismad), tasapinnalised materjalid (puit, paber, meisterdamine, mustrid, joonistamine, joonestamine). Tema metoodikas oli oluline koht loodusel. Igal lapsel oli lasteaias oma peenar, kuna taime kasvatamine peegeldas lapse enda arengut ja aitas lapsel saavutada tasakaalu loodusega. Koolitas lasteaednikke (Lasteaednike Seminar), koolitati kutselisi kasvatajaid ja korraldati kursusi lapsevanematele. - Millised sarnasused ja erinevused on Eesti esimese lastehoiu ja kaasaja lasteaia tegevuses? Lastehoiu ja kaasaja lasteaia saransused: 1)Väikelaste Hoiuasutusse võeti 2-7- aastaseid lapsi, kes käisid seal aasta ringi 2) Lapsed toodi kohale siis kui "valgeks läks" ja viidi ära "kui pimedaks läks". 3) Lastevanematelt nõuti, et nad ise toovad ja viivad lapsi.
FRÖBELI PEDAGOOGILISI VAATEID LK 4 LASTEAEDADE AJALUGU EESTIS LK 7 KOKKUVÕTE LK 9 ALLIKAD LK 10 2 SISSEJUHATUS Friedrich Wilhelm August Fröbel sündis 21.aprillil 1782.aastal Saksamaal. F.Fröbel oli saksa pedagoog, koolieelse kasvatuse teoreetik, J.H.Pestalozzi mõttekaaslane. Ta asutas koolieelseid kasvatusasutusi, tõi termini ,,lasteaed", koolitas lasteaednikke. Uuris mängu arendavust ja kasvatavust, rõhutas emakeelse õpetuse, isetegevuse ja käsitöö kasvatuslikku tähtsust (ENE 3.köide, Tallinn Kirjastus ,,Valgus" 1988). Lapsepõlves kannatas F.Fröbel võõrasema halva kohtlemise all. Teda ei peetud arukaks, kuid ta jõudis siiski ülikooli, tänu oma tungivale soovile. Tema eluloo põhjal on näha, et tema pedagoogilist tegevust mõjutas nii tema isiklik elukäik, looduse- ja geomeetriaõpingud, kokkupuude J.H.Pestalozzi tegevusega
ametialane koolitus. Seetõttu koolitati esimesed kutselised lasteaednikud Saksamaal, kus 19. sajandi teisel poolel olid juba Fröbeli kasvatuspõhimõtted juurutatud. Sealt hakkasid need tasapisi jõudma ka Eestisse. Esimesena naasis Saksamaalt kutselise lasteaednikuna Babette Pfrunder, kes asus 1866. aastal tööle Eesti Abistamisseltsi lasteaeda. Diakonisside Seltsi poolt Saksamaale õppima saadetud Lisa Rütel oli 1897. aastal Eestisse tagasi saabudes üks esimesi eestlasest kutsega lasteaednikke. Saksamaa eeskujul avas lasteaednike koolitusasutuse Käru mõisas 1870. aastal prl. Stackelberg. Koolitusasutus kandis nime "Saksa Lasteaednike Seminar" ja sinna võeti õppima saksameelseid tütarlapsi. Seminar oli saksa kultuuri kandja, õpetust viidi läbi saksa keeles. Seminari töökavas etendas tähtsat osa Fröbeli töömetoodika tutvustamine. 19. sajandi II poolel oli ühiskondlike asutuste osa koolieelses kasvatuses minimaalne.
Laps tutvub maailmaga läbi mängu. Töötas välja oma vahendite süsteemi (nim annid): kolmemõõtmelised materjalid (pall, kuup, silinder, kera, risttahukad, prismad), tasapinnalised materjalid (puit, paber, meisterdamine, mustrid, joonistamine, joonestamine). Tema metoodikas oli oluline koht loodusel. Igal lapsel oli lasteaias oma peenar, kuna taime kasvatamine peegeldas lapse enda arengut ja aitas lapsel saavutada tasakaalu loodusega. Koolitas lasteaednikke (Lasteaednike Seminar), koolitati kutselisi kasvatajaid ja korraldati kursusi lapsevanematele. M. Montessori õpinud inseneriks ja arstiks (esimene naissoost arst). Algselt tegeles puuetega lastega. Koostas oma teooria lapse arengust, filosoofiline alus lapse ja õppimise olemuse kohta. Juhtlause: ,,Aita mind, et saaksin seda ise teha!" Montessooripedagoogikas rõhutatakse, te lapsele on omane loomulik uudishimu. Laps on tervik, erinevaid külgi pole mõtet eristada
3.-6. Mänguvahendid risttahukad, prismad 2) Tasapinnalised materjalid (puit, paber, meisterdamine, mustrid, joonistamine, joonestamine) Fröbeli metoodikas oli oluline koht loodusel, ta koostas loodus filosoofilise ökoloogilise programmi eelkooliealistele lastele. Oluline oli sisemise ja välise kooskõla. Fröbeli lasteaias oli igal lapsel oma peenar, kuna taime kasvamine peegeldas lapse enda arengut ja aitas lapsel saavutada tasakaalu loodusega. Fröbel hakkas koolitama ka lasteaednikke, kus koolitati lasteaedadele kutselisi kasvatajaid ja korraldati kasvatusteemalisi kursusi lastevanematele. Fröbel leidis, et hea lasteaia kasvataja valdab spetsiifilisi meetodeid laste kasvatamiseks vanuses 3-6, tunneb lapse mängu, on sõbralik ja positiivse maailmavaatega. M. Montessori (1870 1952) pedagoogika · Teaduslik ja eksperimentaalne lähenemine lapsele · "Aita mind, et saaksin seda ise teha" ·
aastal. Selleks ajaks oli nõukogude võim suutnud luua piisav alusbaasi ja üldjoontes välja töötatud ka instruktsioonid, mille najal aktiivselt ateismi kultiveerima hakata, ehkki nende täiustamine kestis veel läbi kogu kuuenda kümnendi. Ateistliku võitluse kõige intensiivsemaks perioodiks peetaksegi aastaid 1959 -1964. (JPEG) Ateismikampaania peamisteks kandjateks said PTTLÜ (hilisem ühing “Teadus”) ja õpetajad, muu hulgas instrueeriti ka näiteks arste ja lasteaednikke, et usklikke sekundaarselt - näiteks läbi laste - mõjutada; ka juriste. Kindlasti oli oluline ka vajadus just uut põlvkonda usuasjadest eemal hoida. Idee oli võtta inimesed ette personaalselt, see aga ei teostunud kunagi. Ehkki mitte küll täiesti (hiljem püütakse seda teemat elustada), tunnistatakse vanemad inimesed ateismi seisukohalt lootusetuiks ja rõhutakse just noortetööle. Ateistlikku kasvatustööd püüti sisse seada ka lasteaedadesse. Seega, ateismi hakati
annaabi.ee 
