SISUKORD 1. Laskespordi ajalugu üldine sissejuhatus..........................................................................3 1.1 Faktid Eesti laskespordi ajaloost..................................................................................4 1.2 Ülemaailma 7 laskespordi organisatsiooni...................................................................5 2. Spordiala arengusuunad eestis ja esimesed sportlased....................................................7 2.1 2012 London - ülemaailmne laskesport........................................................................12 3. Põhilised võistlusreeglid näited,mõisted.......................................................................14 3.1 Tänapäeva Narva laskespordiklubi klassinormid...........
23.Nimeta 7- võistluse kavas olevad alad. 60/200 m jooks, kaugushüpe, kuulutõuge, kõrgushüpe, 60/100 m tõkkejooks, teivashüpe, 1000/800 m jooks 24. Nimeta eestlasi olümpiavõitjaid kergejõustikus. Jüri Tarmak, Jaak Uudmäe, Erki Nool, Gerd Kanter 25.Nimeta Hiiumaa spordiklubisid. Emmaste Spordiklubi, Hiidlaste Korvpalliklubi Askus, Hiiu Purjelaeva Selts, Hiiumaa Autospordi Klubi, Hiiumaa Bridziklubi, Hiiumaa Kabeklubi, Hiiumaa Kergejõustikuklubi Hiiker, Hiiumaa Laskespordi Klubi, Hiiumaa Maleklubi, Hiiumaa Orienteerujate Klubi, Hiiumaa Ratsaspordiklubi, Hiiumaa Tehnika- ja Spordiklubi, Hiiumaa Tenniseklubi, Hiiumaa Võrkpalliklubi, Jahtklubi DAGO, Jalgpalliklubi Kärdla Linnameeskond, Käina Spordiklubi, Kärdla Tänavakorvpalliklubi, Klubi Sõida&Võida, Mittetulundusühing HIIUSURF, MTÜ Hiiu Hüljes, MTÜ Hiiumaa Jõualade ja Rühmatreeningu Selts, MTÜ Hiiumaa maraton, MTÜ Hiiumaa mudeliklubi, MTÜ Hiiumaa Ratsa- ja
Neist levinuimad: Hall - alandab valgustugevust, mõjutamata seejuures värvispektrit. Suhteliselt neutraalne ja hele, mistõttu sobib pikemaajaliseks kandmiseks, samas silma üleliigselt koormamata. Peetakse heaks valikuks autojuhtidele ja kalameestele. Pruun - suure kontrastilahutusega lääts. Sobib eelkõige sportlastele, kuid tumeduse tõttu ei sobi pikemaajaliseks kandmiseks. Kollane - suurendab kontrastitaju, kuna eemaldab nähtava sinise spektriosa. Sobib laskespordi harrastajatele, jahimeestele ja autojuhtidele, kes liiklevad piiratud nähtavustingimustes (udu, vihm, videvik jne.). Hall-roosa gradient - polaroidfilter, mis on ülevalt hall ja altpoolt läheb sujuvalt punakasroosaks. Vähendades segava valguse hulka läätse ülemises osas, muutuvad läbipaistvamaks alumises. Sobib autojuhtidele. Tehnoloogia "Transitions" kasutuselevõtt võimaldab valmistada ka fotokroomseid
keermestatud raud, keerme kaitsekork, summuti ka õnnestunuim edasiarendus. Sobilik nii ning pehme vööle kinnitatav kott summuti enesekaitseks, kaitseliitlasele õppustel hoidmiseks. Impulse II helisummuti annab osalemiseks, avalikku korda tagavatele summutusefekti 33 dB (A) kuivalt, vedelikku jõustruktuuridele teenistusrelvaks või ka IPSC kasutades võib efekt suureneda kuni 10 dB laskespordi harrastamiseks. Maailma kõige populaarsem teenistuspüstol - kerge, vastupidav, alati töövalmis ja sisuliselt hooldevaba. Ning ainus minule teadaolev püstol, mis laseb tõepoolest vaid siis, kui vajutada päästikule -
Minu onu Vaido Halliküla sündis 18.veebruaril 1957.a. Pihkva oblastis Petseri rajoonis Lõkova külas. 1964. a. astus ta Lõkova algkooli esimesse klassi, mille lõpetas 1968.a. Samal aastal asus ta õppima Luhamaa 8-kl. kooli, mille lõpetas 1972.a. Peale kaheksanda klassi lõpetamist läks ta õppima Misso Keskkooli, mille lõpetas 1975.a. Samal aastal läks ta õppima Tallinna Tehnikakooli nr.2 automaattelefonijaamade erialale, mille lõpetas 1976.a. Tehnikakoolis õppimise ajal tegeles laskespordi ja orienteerumisega. Peale Tehnikakooli lõpetamist suunati ta tööle Vastseliina automaattelefonijaama sidemehhaanikuks, kus ta töötas 1976.a. sügiseni. Ajavahemikus 1976.a. kuni 1978.a. teenis ta endises Nõukogude Armees seniitraketivägedes. Peale sõjaväeteenistust astus uuesti tööle Vastseliina sidesõlme omandatud erialale, kus töötas kuni 1985-nda aastani, mil abiellus ja asus elama Võru linna. Ta asus tööle Võru Piimakombinaati elektriku erialale, kus töötas kuni 1993
politseiteenistuse eetilisi nõudeid ja rahvuslikku mõtlemist. Lisa 11: Arhiividokumendi koopia "Politsei teenistusmäärustik" Kasvandikud elasid kooli internaadis. See soodustas üksteise tundmaõppimist ning seltskondliku käitumislaadi omandamist. Politseikooli iga kasvandik pidi olema sportlane. Spordiga tuli tegeleda hiljem ka politseiteenistuses. Kooli lõpetajatest kujunesid silmapaistvad laskurid, kes töötasid tihti kohapeal laskespordi instruktoritena. Nii aitasid politseinikud kaasa eesti laskespordi headele saavutustele. Samuti osalesid politseikooli kasvandikud oma tööpiirkonnas kergejõustiku-, suusa- ja laskevõistluste korraldamisel. Politseikooli kasvandike ja eksternide teadmisi kontrollis eksamitel katsekomisjon. Kooli lõpetamisel määrati kasvandikud lõpetatud klassi järgi teenistusse kas konstaabliks või kordnikuks välispolitseis või siis vastavatele ametikohtadele eripolitseis - kriminaal- või
Eesti osalemine olümpiamängudel: 1920. Antverpeni OM. 1928. taliom. 20 iseseisvusaasta jooksul võideti olümpiamängudelt 6 kuld-, 6hõbe- ja 9pronksmedalit. Eesti Mängud: 1934.a. toimusid I Eesti Mängud, kus esines 5000 võimlejat ja 600 sportlast 1935.a. peeti I Eesti Talimängud. 1939.a. peeti II Eesti Mängud spordikirjanduse väljaandmine: 1920.a. "Eesti Spordileht" 1927.a. "Kehakultuuri Aastaraamat" 1937.a. "Spordibiograafiline Leksikon". Argentina Karikas laskespordi auhind, mida antakse välja alates 1903.a. 1937. ja 1939. a. võitis Eesti laskurite meeskond. o Sport Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis: spordiorganisatsioonide reorganiseerimine: 1940.-1941. aastatel hakati asutama töötajate kehakultuurikollektiive, tegutsema hakkasid üleliiduliste spordiühingute allorganisatsioonid ("Dünamo", "Spartak"). 1944.a. alustas tegevust VSÜ "Kalev" 1948.a. alustas ilmumist "Kehakultuurlase aastaraamat" 1983.a
annaabi.ee 
