õigusemõistmist. Relvade liigitus · Keskaegne relvastus jagunes ründe - ja kaitsevarustuseks. Viimase hulka kuulusid kaitserüü, kiiver ja kilp. · Ründerelvade seas eristuvad kaks suuremat rühma: lähivõitlusrelvad mille alla kuuluvad mõõgad, odad ja muu taoline, ning laskerelvad kuhu kuulusid ammud, vibud, kiviheitemasindad ja muud. · Algselt oli relvade arengus põhirõhk lähivõitlusrelvadel, ent järk- järgult hakkas laskerelvade osa kasvama ja keskaja lõpul olid need peamiselt tulirelvad lahinguvälja olulisemad sõjariistad . Ründerelvade areng · Plaatvestidele tuli vastu seda tõhusam ründerelvastus. Hakati tegema üha pikemaid ja tugevamaid mõõku. · Need muutusid nii raskeks, et löögi andmisel läks vaja kahe käe jõudu. Nii kujunesid kahekäemõõgad. · Linnakäsitöölised võtsid plaatvestidega rüütatud vaenlase
perekonnareliikviateks. Mõõk sümboliseeris õiglust ja õigusemõistmist. Relvade liigitus Keskaegne relvastus jagunes ründe- ja kaitsevarustuseks. Viimase hulka kuulusid kaitserüü, kiiver ja kilp. Ründerelvade seas eristuvad kaks suuremat rühma: lähivõitlusrelvad mille alla kuuluvad mõõgad, odad ja muu taoline, ning laskerelvad kuhu kuulusid ammud, vibud, kiviheitemasindad ja muud. Algselt oli relvade arengus põhirõhk lähivõitlusrelvadel, ent järk- järgult hakkas laskerelvade osa kasvama ja keskaja lõpul olid need peamiselt tulirelvad lahinguvälja olulisemad sõjariistad. Kaitserüüde areng Varakeskajal kasutasid rüütlid enda kaitseks soomusrüüd, mis koosned väikestest soomusekujulistest metallplaadikestest. Need olid neetidega kinnitatud nahkjaki välispinnale. Lähis-ida ristisõdades palava päikese all hakati umbse soomusrpp asemel eelistama õhku läbilaskvat rõngassärki ja rõngaspükse. Millele tõmmati ka peale pikk valge mantel.
Aga kuna kaitserüü arenes jõudsalt, siis oli vaja ka tõhusamaid relvasid. Selleks hakati tegema järjest pikemaid ja tugevamaid mõõku. Mõõgad olid raskemad ja vajasid kahe käe jõudu-nii kujunesid kahekäemõõgad. Ründerelvade areng Et võidelda end plaatvestidega rüütatud vaenlaste vastu võtsid linnakäsitöölised kasutusele sõjakirved ja vasarad, aga ka teravate kantidega sõjanuiad. Ründerelvade areng 14. saj algul leiutati seniste mehaaniliste laskerelvade kõrvale uued, vastast kaugemalt ohustavad sõjariistad esimesed tulirelvad. Väliselt meenutasid need kolbi või vaasi ja esialgu lasti neist nooli. Peagi tulid nende baasilt relvastusse juba suurtükid ja püssid, mis hakkasid juba heitemasinatele ja ambudele konkurentsi pakkuma. Ründerelvade areng
mida ei tohtinudki millekski muuks tarvitada. Relvade liigitus Keskaegne relvastus jagunes ründe- ja kaitsevarustuseks. Viimase hulka kuulusid kaitserüü, kiiver ja kilp. Ründerelvade seas eristuvad kaks suuremat rühma: lähivõitlusrelvad mille alla kuuluvad mõõgad, odad ja muu taoline, ning laskerelvad kuhu kuulusid ammud, vibud, kiviheitemasindad ja muud. Algselt oli relvade arengus põhirõhk lähivõitlusrelvadel, ent järk-järgult hakkas laskerelvade osa kasvama ja keskaja lõpul olid need peamiselt tulirelvad lahinguvälja olulisemad sõjariistad. Kaitserüüde areng Varakeskajal kasutasid rüütlid enda kaitseks soomusrüüd, mis koosned väikestest soomusekujulistest metallplaadikestest. Need olid neetidega kinnitatud nahkjaki välispinnale. Lähis-ida ristisõdades palava päikese all hakati umbse soomusrpp asemel eelistama õhku läbilaskvat rõngassärki ja rõngaspükse. Ülekuumenemise vältimiseks tõmmati neile veel
puudust ei olnud. Põhjus, miks muinaseestlaste kiivreid ja turviseid meieni pole jõudnud, seisneb pigem õhukese raua väga halvas säilivuses. Rooste sööb selle kiirelt läbi, samuti oli raud veel toonagi ülikallis ning ihaldusväärne taaskasutustoore. Näiteks võib tuua fakti, et ka Saksamaalt on samuti leitud vaid paar vaadeldava ajastu kiivrit, millest aga keegi ei järelda, et sakslased 13. sajandil kiivreid ei kasutanud. Sakslaste mõningane edumaa laskerelvade ning sõjamasinate arengus oli sõja algusaastatel tõesti olemas – ammud ja vastukaaluga töötavad kiviheitemasinad (blide, trebuchet) olid Lääne-Euroopas just äsja kasutusele võetud. Sõjatehnika kõige uuema sõnana rakendati neid nüüd siinses tulises sõjakoldes. Eestlased võtsid nimetatud uuendused aga vaenlastelt kohe üle ning 1223. aasta ülestõusu ajal kaitsesid nende linnuseid juba oma ammukütid ning samuti kiviheitemasinad
Ida-Euroopas kujunes aga välja pärisorjus. Feodaalsuhetes pöörati rohkem tähelepanu rahale, mitte vasallsõltuvusele. Vasallidest koosnevad väed asendusid palgavägedega. Üha rohkem hakati kasutama jalaväge, kuna arenesid ründerelvad. Kasut võeti amb, pikkvibu, piik, tulirelvad. Uute relvade mõju oli ambivalentne: tugevdati rüütlite relvastust (raudrüü), millega kaasnes rüütlite kohmakus; suurenes palgaliste jalaväelaste osakaal sõjaväes, kes olid varustatud tulirelvade/laskerelvade ja/võ piikidega. Seeläbi kaotas tähtsust rüütliseisus. Maaomand hakkas kuuluma konkreetse isiku kätte ning maa muutus võõrandatavaks ja äritehingute objektiks. Linnades muutus rangemaks tsunftikord, seoses turgude algse kahanemisega. Seeläbi tekkisid manufaktuurid linnast välja. Manufaktuurid arenesid välja külakäsitööst. Manufaktuurid arenesid eeskätt Flandria ja Põhja-Itaalias. Kujunesid välja kaubandussuguvõsad (Medicid)
Keskaegne relvastus jagunes ründe- ja kaitsevarustuseks. Viimase hulka kuulusid kaitserüü, kiiver ja kilp. Ründerelvade seas eristuvad kaks suuremat rühma: lähivõitlusrelvad (mõõgad,odad jne) ning laskerelvad(vibud, ammud, kiviheitmemasinad ja tulirelvad jne.). Tähtis oli ka vastastikuline sõltuvus, kuna kui täiendati mingid relvaliiki tuli ise leida ka sellele parem kaitse. Algul oli põhirõhk lähivõitlusrelvadel, ent järk-järgult hakkas laskerelvade osa kasvama. Relvi tootsid külasepad või feodaali teenistuses olnud meistrimehed. Relvade areng kiirenes eriti Ristisõdade ajal. Kaitserelvastuses kanti algul soomusrüüd, mis koosnes väikestest soomuskujulistest metalliplaadikestest. Ristisõdade ajal hakati kasutama rõngassärke ja rõngaspükse. Sellest arenes välja plaatvest ja ka põlve- ja küünarnukikaitsed. Kogu selle tõttu hakati kasutama ka uusi relvi, nagu näiteks kahekäemõõgad, kirved, vasarad ja nuiad. 14
annaabi.ee 
