üksuste juhtimine ja nende vahekord kaitseväega. Organisatsiooniliselt jaotati Kaitseliit malevateks (15), need omakorda malevkondadeks ja edasi analoogiliselt kaitseväele kompaniideks, rühmadeks ja jagudeks. 1925. aastal pandi alus Kaitseliidu väljakujundamisele ja edasisele arengule. Väljaõppele pandi tugev alus 1926. aastal, mil seni organisatsiooni arvulisele suurenemisele suunitletud tegevuse põhirõhk kandus õppetööle. 1927. aasta tõi endaga kaasa pöörde laskeasjanduses. Laskeharjutuste läbiviimist oli senini takistanud laskeradade vähesus. Asudes uute laskeradade väljaehitamisele lähtuti põhimõttest, et ühelgi kaitseliitlasel ei kuluks sinna jõudmisel üle ühe tunni. 31. märtsiks 1932 oli kaitseliitlastel kasutada ligi 650 laskerada. Panustamine laskeasjandusele tähendas seda, et 1930-tel aastatel tegid maailma laskespordis ilma Eesti soost laskurid. Mure kodukaitsjate järelkasvu pärast sundis isasid-emasid võtma kaasa ka oma poegi-tütreid.
koristamist ning õppuste territooriumil õppustele eelnenud olukorra lähedast taastamist. Üldiselt eeldatakse, et õppustel osalenud sõjavägi koristab enda järelt ning taastab maaalad pärast õppusi; Väldi mittevajalikku maastiku ja taimestiku tallamist Väldi mittevajalikku lindude ja loomade häirimist Loomad ja linnud Loomad ja linnud satuvad harjutusväljal kaitseväelaste mõju alla. See on mõju, mida ajateenija ei saa vältida kuna peab käsku täitma. Laskeharjutuste ajal ei tohi lasta loomade ja lindude pihta, kes juhuslikult vaatevälja satuvad. Müra mõjud - Sõjaliste tegevuste käigus,eriti rahuajal tekitatav müra mõjutab ebasoodsalt avalikku arvamust kaitsejõududest. Tekitatavasse häirivasse mürasse peab suhtuma väga tähelepanelikult ning võimaluse korral püüdma neid mõjusid miinimumini viia; Tänan tähelepanu eest! 7
üksuste juhtimine ja nende vahekord kaitseväega. Organisatsiooniliselt jaotati Kaitseliit malevateks (15), need omakorda malevkondadeks ja edasi analoogiliselt kaitseväele kompaniideks, rühmadeks ja jagudeks. 1925. aastal pandi alus Kaitseliidu väljakujundamisele ja edasisele arengule. Väljaõppele pandi tugev alus 1926. aastal, mil seni organisatsiooni arvulisele suurenemisele suunitletud tegevuse põhirõhk kandus õppetööle. 1927. aasta tõi endaga kaasa pöörde laskeasjanduses. Laskeharjutuste läbiviimist oli senini takistanud laskeradade vähesus. Asudes uute laskeradade väljaehitamisele lähtuti põhimõttest, et ühelgi kaitseliitlasel ei kuluks sinna jõudmisel üle ühe tunni. 31. märtsiks 1932 oli kaitseliitlastel kasutada ligi 650 laskerada. Panustamine laskeasjandusele tähendas seda, et 1930-tel aastatel tegid maailma laskespordis ilma Eesti soost laskurid. Mure kodukaitsjate järelkasvu pärast sundis isasid-emasid võtma kaasa ka oma poegi-tütreid.
Tondi lasketiir Tallinnas Mõisted: a) lasketiir laskmiste sooritamiseks alaliselt kasutatav ohutuseeskirjades sätestatud nõuetele vastav väljaõppeehitis, kus on võimalik sooritada laskeharjutusi käsitulirelvadest; b) tulejoon on tiirus asuv rajajoon, mille moodustab laskmisel relvade eesmine serv ja millelt lastakse; c) laskeala tulejoone ja kuulipüüdja vaheline ala laskeharjutuste ajal; d) sihtmärkide ala lasketiiru ala, mille kindlaksmääratud distantsile on paigaldatud laskeharjutustel kasutatavad sihtmärgid; 13 e) kuulipüüdja lehtkummist ja metallist kaitserajatis, mis püüab ja takistab tulejoonelt tulistatud kuulide rikosetteerumist; kaitserajatised lasketiiru rajatised, mis tagavad laskjate ja laskeharjutuste läbiviijate ohutuse ning minimaliseerivad kuulide rikosetteerumist
Selgitage ja näidake, kuidas kasutada väikeseid pilte, maastikku ja väikesihtmärke. Sihtima peab nii, et moodustuks korrektne sihikupilt. Korrektne sihikupilt moodustub: silmast tagumisest dioptrist kirbust sihtmärgist Korrektse sihtimise puhul peavad need neli punkti olema ühel joonel. Kuhu sihtida. Esimestel laskmistel on sihtmärgi külge soovitatav kinnitada valge paberileht. Sihtida tuleb alati selle valge paberilehe alla keskele. See on ka esimeste laskeharjutuste sihtimispunktiks. Hiljem kasutatakse valget lehte relva nullimisel. Joonis Kui tulistate sihtmärki ilma kleebisteta, tuleb valida sihtimispunkt nii, et te tabaksite sihtmärki keskele. Lahingus on vaenlast võimalik avastada liikumise, lasusähvatuste või suitsu järgi. Kui vaenlase asukohta on raske leida, võib jaoülem osutada vaenlase positsiooni või positsioonid
annaabi.ee 
