Laskeasendid Margus Saar Heade lasketulemuste saavutamiseks tuleb tähelepanu pöörata laskeasendile. Hea laskeasendi puhul on lihased lõdvad, et hingamine ja vereringe saaksid võimalikult hästi töötada. Kaitseväes kasutatakse püsti, põlvelt ja lamades laskeasendit. Lasketehnika printsiibid Laskeasend ja relva hoidmine piisavalt kindlad. Relv suunatud sihtmärgile vabalt, ilma füüsilise pingeta. Sihikupilt peab olema õige. Lask ja järelsihtimine sooritada nii, et see ei mõjutaks lasu tulemust. Püsti laskeasend
Sisukord 1. Tund. AUTOMAATRELVA ÜLDINE KIRJELDUS JA OHUTUSTEHNIKA 2 2. Tund. AUTOMAATRELVA OSALINE LAHTIVÕTMINE, KOKKUPANEK JA HOOLDUS 10 3. Tund. AUTOMAATRELVA KÄSITLEMINE 19 4. Tund. LAMADES LASKEASENDI VÕTMINE, AUTOMAATRELVA HOIDMINE JA SIHTIMINE 26 5. Tund. LASKMINE LAMADES ASENDIS 32 6. Tund. TULISTAMISKORD 36 7. Tund. ERINEVAD LASKEASENDID 42 8. Tund. AUTOMAATRELVA EHITUS JA TÕRKED NING NENDE KÕRVALDAMINE 49 9. Tund. SIHTPUNKTI VALIK 54 10. tund
Nimetissorm ei puuduta pussilaadi. Poidla asendil ei ole suurt tahtsust. Pea on otse ning sundimatus asendis. Laskur peab nagema mugavalt otse labi dioptriava keskkoha. Enne laskmise algust peab kontrollima laskeasendi oigsust. Laskur suleb asendit vottes silmad ja seab end mu- gavasti sisse. Silmade avamisel peab pussikirp olema suunatud marklehe sihtimispiirkonda. Kui see nii ei ole, tuleb teha muudatusi. Ulesallasuunalise paranduse saab teha rihmaga, suurema kulgsuunalise
Iga lasku mõjutavad eri moel kõik eespool nim.põhjused, st iga kuuli lennujoon erineb teiste kuulide lennujoonest. Täielikult kõrvaldada põhjusi ja järelikult ka hajumist ei ole võimalik, kuid teades põhjusi, millest hajumine sõltub, võib nende mõju vähendada ja lasketihedust suurendada. Kuulide väiksem hajumine saavutatakse: 1.) laskuri hea väljaõppega, 2.) relvade ja laskemoona hoolika ettevalmistamisega, 3.) laske-eeskirja täpse täitmisega, 4.) õige laskeasendi,õlgapaneku,täpse sihtimise ha sujuva päästmisega, 5.) relva kindla ja ühtlase hoidmisega laskmise ajal, 6.) relva ja laskemoona korraliku ning õigeaegse hooldamisega. Suurim mõjutaja on tuul. Vastu-ja pärituul mõjutavad alla 300 m kaugusele lastes nii vähe, et seda ei tasu arvestada. Seevastu külgtuul mõjutab väiksemagi laskekauguse korral oalju, eriti kui see puhub otse küljelt. Tuule tugevus jaotatakse kolme rühma: 1.) nõrk tuul(kuni 1m/s)-puude
võimalik, kuid teades põhjusi, millest hajumine sõltub, võib nende mõju vä- hendada ja lasketihedust suurendada. Kuulide väiksem hajumine saavuta- takse: 1) laskuri hea väljaõppega; Joonis 7.18. Külgtuule mõju kuuli lennutrajek- toorile 2) relvade ja laskemoona hoolika ette- valmistamisega; Tuule tugevus jaotatakse kolme rüh- 3) laske-eeskirja täpse täitmisega; ma: 4) õige laskeasendi, õlgapaneku, täpse sihtimise ja sujuva päästmisega; 1) nõrk tuul (kuni l m/s) puude le- hed ja väiksemad oksad liiguvad vei- 5) relva kindla ja ühtlase hoidmisega di, suits tõuseb peaaegu otse üles; laskmise ajal; 6) relva ja laskemoona korraliku ning 2) keskmine tuul (15 m/s) puude õigeaegse hooldamisega. oksad liiguvad, hein kaardub kõrgelt