TRADITSIOONILISE LASERI TÖÖPÕHIMÕTE Laseri tööpõhimõte seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse paigutatud aines. Traditsioonilise laseri puhul kasutatakse laserkiire tootmiseks üldjuhul nelja gaasi (CO2, N2, O2 ning He või Ar olenevalt konkreetsest laserist). Kõik gaasid asuvad eraldi pudelites laserseadme kõrval. Läbi seadmevälise trassi suunatakse gaasid spetsiaalsesse gaasimikserisse, kus nad segatakse kindlaksmääratud vahekorras. Seejärel juhitakse gaasisegu spetsiaalse puhuri abil turbiini, mis annab segule suure kiiruse. Edasi suundub suure kiiruse saanud gaasisegu resonaatorisse see on koht, kus tekitatakse laserkiir. Laserkiire täpne tekkeprotsess võib olla tootjati erinev. Kuid väga
Pöördhõive saavutatakse pumpamise abil. Light Amplification (amplifier) by Stimulated Emission of Radiation Akronüüm, lühendsõna, vrd USA, NATO - Valguse võimendus (võimendi) stimuleeritud kiirguse kaudu; - võimendi à generaator Traditsioonilise laseri tööpõhimõte Traditsioonilise laseri puhul kasutatakse laserkiire tootmiseks üldjuhul nelja gaasi (CO2, N2, O2 ning He või Ar olenevalt konkreetsest laserist). Kõik gaasid asuvad eraldi pudelites laserseadme kõrval. Läbi seadmevälise trassi suunatakse gaasid spetsiaalsesse gaasimikserisse, kus nad segatakse kindlaksmääratud vahekorras. Seejärel juhitakse gaasisegu spetsiaalse puhuri (ingl k blower) abil turbiini, mis annab segule suure kiiruse. Edasi suundub suure kiiruse saanud gaasisegu resonaatorisse see on koht, kus tekitatakse laserkiir.Laserkiire täpne tekkeprotsess võib olla tootjati erinev. Kuid väga lühidalt öelduna toodetakse laserkiirt nii, et suure kiirusega
Esimesed töötavad laserprinterid valmisid 70.aastate alguspoolel (IBM,Fujitsu) Printeri keskseks osaks on valgustundliku (tavaliselt seleeni või kadmiumi ühenditest koosneva) kihiga kaetud pöörlev trummel (vaata joonise keskosa). Laadimisseadme abil laetakse fototundlik kiht elektrilaenguga, mille järel talletatakse prinditav kujutis trumlile. Kõigepealt toimub lehepoogna (kaadri) standartsete elementide eksponeerimine ja seejärel algab prinditava info skaneerimine reakaupa laserseadme abil. Laserkiirt moduleeritakse täpses vastavuses salvestatava infoga, mille tulemusel trumlile moodustub elektriline jäljend (potensiaalireljeef) originaalist. Nendelt aladelt, kuhu kiir langeb, elektriline laeng kas täielikult või osaliselt kõrvaldatakse. Trumli valgustundlikule pinnale moodustub nähtamatu (latentne) kujutis. Laserkiire skaneerimine toimub pöörleva peegelprisma abil. Laseroptilise skaneerimissüsteemi realiseerimiseks on mitmeid võimalusi.
jaoks, enamus tänapäeva laserprintereid kasutab A4- või väga harva A3 formaadis lehtpaberit. Printeri keskmiseks osaks on valgustundliku (tavaliselt seleeni ühenditest koosnev) kihiga kaetud pöörlev trummel (Joonis 1 Nr 6). Laadimisseadme(Joonisel nr 5) abil laetakse fototundlik kiht elektrilaenguga, mille järel salvestatakse prinditav kujutis trumlile. Kõigepealt toimub lehekülje (kaadri) standardsete elementide näitamine ja seejärel prinditav info skaneeritakse reakaupa laserseadme abil. Laserkiirt muudetakse täpses vastavuses salvestatava infoga, selle tulemusel trumlile moodustub elektriline jäljend originaalist. Nendelt aladelt, kuhu kiir langeb, elektriline laeng kas täielikult või osaliselt kõrvaldatakse. Nähtamatu kujutis moodustub trumli valgustundlikule pinnale. 7 2.2 Laseroptiline skaneerimissüsteem Laserkiire skaneerimine toimub pöörleva peegelprisma abil. Laseroptilise
Esimesed töötavad laserprinterid valmisid 70.aastate alguspoolel (IBM,Fujitsu) Printeri keskseks osaks on valgustundliku (tavaliselt seleeni või kadmiumi ühenditest koosneva) kihiga kaetud pöörlev trummel (vaata joonise keskosa). Laadimisseadme abil laetakse fototundlik kiht elektrilaenguga, mille järel talletatakse prinditav kujutis trumlile. Kõigepealt toimub lehepoogna (kaadri) standartsete elementide eksponeerimine ja seejärel algab prinditava info skaneerimine reakaupa laserseadme abil. Laserkiirt moduleeritakse täpses vastavuses salvestatava infoga, mille tulemusel trumlile moodustub elektriline jäljend (potensiaalireljeef) originaalist. Nendelt aladelt, kuhu kiir langeb, elektriline laeng kas täielikult või osaliselt kõrvaldatakse. Trumli valgustundlikule pinnale moodustub nähtamatu (latentne) kujutis. Laserkiire skaneerimine toimub pöörleva peegelprisma abil. Laseroptilise skaneerimissüsteemi realiseerimiseks on mitmeid võimalusi.
Laseprinterite keskseks osaks on valgustundliku (tavaliselt seleeni või kaadmiumi ühenditest koosneva) kihiga kaetud pöörlev trummel. Laadimisseadme abil laetakse fototundlik kiht elektrilaenguga, mille järel talletatakse prinditav kujutis trumlile. Iga punkt trumlil vastab punktile paberil. Kõigepealt toimub lehepoogna (kaadri) standartsete elementide eksponeerimine ja seejärel algab prinditava info skaneerimine reakaupa laserseadme abil. Laserkiirt moduleeritakse täpses vastavuses salvestatava infoga, mille tulemusel trumlile moodustub elektriline jäljend (potensiaalireljeef) originaalist. Nendelt aladelt, kuhu kiir langeb, elektriline laeng kas täielikult või osaliselt kõrvaldatakse. Trumli valgustundlikule pinnale moodustub nähtamatu (latentne) kujutis. Laserkiire skaneerimine toimub pöörleva peegelprisma abil. Lasereksponeerimise tagajärjel saadud peidetud kujutise ilmutamine
o laserprinter (Laser Printer) Printeri keskseks osaks on valgustundliku (tavaliselt seleeni või kadmiumi ühenditest koosneva) kihiga kaetud pöörlev trummel (vaata joonise keskosa). Laadimisseadme abil laetakse fototundlik kiht elektrilaenguga, mille järel talletatakse prinditav kujutis trumlile. Kõigepealt toimub lehepoogna (kaadri) standartsete elementide eksponeerimine ja seejärel algab prinditava info skaneerimine reakaupa laserseadme abil. Laserkiirt moduleeritakse täpses vastavuses salvestatava infoga, mille tulemusel trumlile moodustub elektriline jäljend (potensiaalireljeef) originaalist. Nendelt aladelt, kuhu kiir langeb, elektriline laeng kas täielikult või osaliselt kõrvaldatakse. Trumli valgustundlikule pinnale moodustub nähtamatu (latentne) kujutis. Laserkiire skaneerimine toimub pöörleva peegelprisma abil. Akustooptilises kallutussüsteemis kasutatakse piesoelektrilist muundit, mida juhitakse
Et vigade parandamiseks tehtavate arvutuste maht oli suur ja täpsus väike, oli praktiline optika kuni viimase ajani suures osas "kunst", kus meistri kogemused ja vilumus kaalusid tihti üles inseneride suured arvutused. 1980-test alates on põhiliselt tänu jaapani ja USA tehnoloogiale kujunemas automatiseeritud optikatööstus, kus optilisi süsteeme enam ei arvutata, vaid modelleeritakse arvuti abil. Arvuti juhtimisel ja laserseadme kontrolli all toimub ka tulemuse realiseerimine. Sfääriline aberratsioon: optilisest peateljest kaugemal asuvad paralleelsed kiired lõikavad pärast peegeldumist telge peeglile lähemal. Fotograafias ja astronoomias on revolutsioon juba toimunud - programmeeritav tehnoloogia võimaldab saada suvaliste parameetritega optikat. Viimaseks moeks on nn. adapteeruv optika,