saada. Töös esitatakse keskkonnafüüsika praktikumis sooritatud väikeste osakeste mõõtmete määramise katse tulemused ja nende põhjal tehtud järeldused. 2. Mis on laser? Laser on tehis valgusallikas, mis eristub teistest valgusallikatest, tavavalgustitest( elektripirn, luminestsentlamp, neoontoru jt) selle poolest, et kiirgab kitsaid (suunatud) valguskimpe, mis on koherentsed, monokromaatsed ja võivad olla ülieredad. Laserikiirt saab ülimalt koondada ruumis (ülipeeneks m suurusjärgus valgustäpiks) ja ajas (piko- koguni femtosekundi 10 -12 10-15 s suurusjärgus välkeks e impulsiks). 3. Laseri ehitus Joonis 1. 1) Aktiivaine 2) Pump vajalik pöördhõive tekitamiseks (laseri "süütamine") 3) Peegel 4) Poolläbilaskev peegel (3 ja 4 koos resonaator) 5) Laserkiir 4. Laseri tööpõhimõte Laseri tööpõhimõte seisneb selles, et on pump, mis tekitab elektrivälja
lastuna ühest laserist.[,,Laserid" lk14-15 ; google.ee/laser] joon. 5 Kuigi me kasutame lasereid oma igapäeva elus, siiski on laserid meile ohtlikud. Laserikiirgust tohib kasutada seal, kus on see ette nähtud. Tuleb kinni pidada ohutusnõuetest. Laserkiidre vaatamine võib olla ohtlik. Ärge vaadake otse laserikiirde. Veenduge, et laser on suunatud silmadest kas üles-või allapoole (eriti statsionaarsete seadmete puhul). Ärge vaadake laserikiirt ega suunake seda inimestele. Kui tunnete silmades ebameeldivat tunnet (näit. silmade kipitamine), kasutage kaitsevahendeid. Ärge vaadake otse laserikiirde läbi optiliste seadmete. Isegi suhteliselt nõrk laserikiir, näiteks heeliumineoonlaserist, võib põhjustada silmakahjustusi. Suurema võimsusega laserist silma sattunud kiir võib aga õnnetusohvri jäädavalt pimestada. Seepärast tulebki laseritega töötades tingimata ette panna kasutatavale laseritüübile kohaldatud kaitseprillid
surnud isendit ja kus topise tiivad on asetatud laiali nagu enne lendutõusmist. (Lodjak 2008) 3.3. Laserid ja gaasikahurid Erinevate lindude peletamiseks kasutatakse veel lasereid, kuna need on kerged ja lihtsalt transporditavad, vaiksed ning suure töötamisraadiusega. Laserid on lindudele ja keskkonnale ohutud. Ainuke kahju mida need osutada võivad on olles suure võimsuse juures ning osutudes lindudele võivad viimaste silmad saada kahjustatud. Laserikiirt liigutatakse edasi- tagasi läbi võrade, kuni kõik linnud lahkuvad. Linnule, kes ei pruugi lendu tõusta isegi pikema aja möödudes, suunatakse sellisel juhul otsene laserikiir. Ühe seltsingu peletamiseks võib kuluda 1560 minutit ning neid häiritakse teist korda, kui nad on naasnud. Laseri kasutamine on edukas vaid lühiajaliselt suurem osa lindudest lahkub kohe seltsingupuudelt, kuid enamik naaseb 15 minuti jooksul ega hüljga puid üheks öökski. Seltsinguveekogudel
[,,Laserid" lk14-15 ; google.ee/laser] joon. 5 Kuigi me kasutame lasereid oma igapäeva elus, siiski on laserid meile ohtlikud. Laserikiirgust tohib kasutada seal, kus on see ette nähtud. Tuleb kinni pidada ohutusnõuetest. Laserkiidre vaatamine võib olla ohtlik. Ärge vaadake otse laserikiirde. Veenduge, et laser on suunatud silmadest kas üles-või allapoole (eriti statsionaarsete seadmete puhul). Ärge vaadake laserikiirt ega suunake seda inimestele. Kui tunnete silmades ebameeldivat tunnet (näit. silmade kipitamine), kasutage kaitsevahendeid. Ärge vaadake otse laserikiirde läbi optiliste seadmete. Isegi suhteliselt nõrk laserikiir, näiteks heeliumineoonlaserist, võib põhjustada silmakahjustusi. Suurema võimsusega laserist silma sattunud kiir võib aga õnnetusohvri jäädavalt pimestada. Seepärast tulebki laseritega töötades tingimata ette panna kasutatavale laseritüübile kohaldatud kaitseprillid
[1] Lisaks saab UVlaseriga ravida ka ägedat tuberkuloosi, sest ultraviolettkiirgusel on bakteritsiidne toime. Sellisel puhul suunatakse kopsuhaige haiguskoldesse ultraviolettkiirgust, mis tapab bakterid ja kiirendab paranemist. ,,Arst kõigepealt peab olema tuvastanud haige kopsu viga saanud osa, selle kaverni nö. Sellesse kohta, kus on haiguskolle, viiakse kiudoptiline kaabel ja seansside kaupa toimub selle haiguskolde kiiritamine," selgitab Leino Vint. [1] Laserikiirt kasutatakse ka kaariese kõrvaldamiseks hammastelt, plommide sulatamiseks hambaauku, juurekanalite raviks, kortsude vähendamiseks, tugevalt allergiliste patsientide ja herpese ravis ning kasvaja hävitamiseks. [1] Laserite kasutus nahal 4 Sünnimärkide eemaldamine Sünnimärke ehk teatud tüüpi neevuseid võib eemaldada nii esteetilisel kui ka meditsiinilisel põhjusel
3.4 Optilise teepikkuse ja käiguvahe mõiste. 3.5 Optilise kompensatsiooni selgitus Michelsoni interferomeetri näitel 3.6 Valguse interferents: mis tingimused peavad olema täidetud interferentsipildi tekkimiseks? Miks ristlained ei interfereeru? 3.7 Rakendus: GRIN läätsed 4. Neeldumine ja hajumine. Rakendused 4.1 Neeldumiskoefitsient. Bouguer'-Lamberti seadus. 4.2 Läbilaskvustegur. 4.3 Valguse hajumine. 4.4 Põhjus miks pole laserikiirt võimalik teha lõpmata peenikeseks. 4.5 Virtuaalne meetod valguskiire diameetri väiksemaks muutmiseks. 4.6 Rayleigh hajumine kui pingete indikaator. 4.7 Rakendus: Rayleigh hajumise kofokaalsel detekeerimisel põhinev klaasi pingete mõõtmise meetod. 5. Valguse peegeldumine. Rakendused. 5.1 Fresneli valemid (peegeldumiskoefitsiendid). 5.2 Rakendus: ellipsomeetriline murdumisnäitaja mõõtmine. 6
magnetnõela orienteerumine, valguse kiirgumine aatomist . • Tõrjutusprintsiip - ainelisi objekte ei saa panna teineteise sisse. • Tõrjutusprintsiip makro ja mikromaailmas (Pauli keeluprintsiip). • Väljade liitumine ehk superpositsiooniprintsiip • Superpositsiooniprintsiip tuleneb tõrjutusprintsiibi mittekehtivusest välja korral. • Näiteks tõrjutusprintsiibi kehtivus aine korral (kaks veejuga põrkuvad kokku) näide mittekehtivusest välja korral (kaks laserikiirt või taskulambi kiirtevihku lähevad teineteisest labi). • Absoluutkiiruse printsiip -välja liikumine aine suhtes toimub alati suurima võimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega, aineliste objektide omavaheline liikumine on aga suhteline. • klassikaline (Newtoni) füüsika eeldab absoluutkiiruse lõpmatust (piirangu puudumist) • Relativistlik füüsika lähtub absoluutkiiruse olemasolust ja uurib liikumisi sellele lähedastel kiirustel. Absoluutkiirus ≡
magnetnõela orienteerumine, valguse kiirgumine aatomist . · Tõrjutusprintsiip - ainelisi objekte ei saa panna teineteise sisse. · Tõrjutusprintsiip makro ja mikromaailmas (Pauli keeluprintsiip). · Väljade liitumine ehk superpositsiooniprintsiip · Superpositsiooniprintsiip tuleneb tõrjutusprintsiibi mittekehtivusest välja korral. · Näiteks tõrjutusprintsiibi kehtivus aine korral (kaks veejuga põrkuvad kokku) näide mittekehtivusest välja korral (kaks laserikiirt või taskulambi kiirtevihku lähevad teineteisest labi). · Absoluutkiiruse printsiip -välja liikumine aine suhtes toimub alati suurima võimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega, aineliste objektide omavaheline liikumine on aga suhteline. · klassikaline (Newtoni) füüsika eeldab absoluutkiiruse lõpmatust (piirangu puudumist) · Relativistlik füüsika lähtub absoluutkiiruse olemasolust ja uurib liikumisi sellele lähedastel kiirustel. Absoluutkiirus
Laseritega tehtud operatsioonidel ongi eriti märkimisväärne nende suur täpsusaste ja kiirus ühe impulsi jooksul eemaldatakse koest 0,25 mikroni paksune kiht, mis oleks 1/200 juuksekarva läbimõõdust või 1/40 inimrakust, ja kestab see vaid kaduvväikese ajaühiku, 12/109 sekundit! Sellise arvuti-laseri kombinatsiooni abil tehtud operatsiooni tulemus on reeglina nii hea, et nägemine jääb 0 ja ± 1 dioptri vahele ega vaja vähemalt 10 aastat uut lõikust. Laserikiirt kasutatakse ka kaariese kõrvaldamiseks hammastelt, plommide sulatamiseks hambaauku, juurekanalite raviks, kortsude vähendamiseks. Cu-laseriga (vaskaurude laser, mis kiirgab kindla lainepikkusega kollaseid (lainepikkusega 578,2 nanomeetrit) ja rohelisi kiiri (510,6 nm)) on võimalik kortse siluda. Nimelt laseb pealmine nahakude kiirgust läbi, alumised nahakihid aga tõmbuvad selle mõjul kokku ning kortsude hulk väheneb ja need muutuvad madalamaks. Efekt on
seadme läätse. Käesoleval ajal on turule jõudnud uued salvestusstandardid Blu-Ray ning HD DVD39 , mis 33 Hard Disk Drive 34 Floppy Disk Drive 35 Compact Disc Read-Only Memory 36 Digital Versatile Disc või varasemal ajal ka Digital Video Disc 37 CD Recordable 38 CD Rewritable 39 High Density DVD 21 kasutavad väiksema lainepikkusega laserikiirt ja seetõttu mahutavad samade mõõtmetega plaadile rohkem andmeid. Blu-Ray ühekihilise ühepoolse plaadi maht on 25 GB, HD DVD puhul aga 15 GB. Selle ,,standardisõja" võitja pole veel selgunud, seadmed on kallid ning masstarbimisse pole veel jõudnud. USB-mälupulk on pärast USB-portide võidukäiku kiiresti levima hakanud. Eeliseks on väi- kesed mõõtmed, puuduseks aga (veel suhteliselt) kõrge hind. Arvutivõrguga mitteküllalda-
annaabi.ee 
