Aleksei Agesin IS14 VIKK 1.06.2015 iPooljuhtlaserid ja laserid referaat Pooljuhtlaserid Laserdiood ehk pooljuhtlaser on optoelektrooniline kiirgusallikas, milles tekib optiline kiirgus nagu valgusdioodiskielektronide ja aukude rekombineerumisel, s.t vastasmärgiliste laengukandjate ühinemisel. Ent laserdioodis ei toimu see spontaanselt, vaid stimuleeritult; seega toimub valguse võimendus kiirguse stimuleeritud ehk indutseeritud emissiooni tulemusena. Sel juhul tekkiv kiirgus on monokroomne (ühevärviline) ja koherentne, mispuhul elektromagnetlainete faasidevahe püsib
DR reziimis: standartne mõõtmine / sihtmärgi 3 mm + 2 ppm / 10 mm + 2 ppm jälgimisel) Mõõteaeg: Prisma reziimis: standartne mõõtmine / 2 sek / 0,4 sek sihtmärgi jälgimisel) DR reziimis: standartne mõõtmine / sihtmärgi 3-15 sek / 0,4 sek jälgimisel) Mõõtmiskaugus: Prisma reziimis: 1 prisma 2500 m DR reziimis > 400 m (KGC 90%)3 ;>250 m (KGC 18%)3 EDM näitajad: Valgusallikas Laserdiood 660 nm Laserpointer Koaksiaalne Laserkiire hajumine: Prisma reziimis: horisontaalne ja vertikaalne 4 cm / 100 m DR reziimis: horisontaalne ja vertikaalne 2 cm / 50 m Üldised andmed: Loodimine: treegeri ringvesilood/ 8' / 2 mm 0,3" lahutusvõime Pöörlemiskiirus 86 kraadi/ sek Positsioneerimise kiirus 302 sek Teleskoobi suurendus 30x
Täpne Hooldus on kallim Väljaprinditavad lehed on kuivad Vajab vähem hooldust Võimaldab korraga kahele poolele printida DVDlugeja Kasutab punast laserit DVD lugemiseks ja kirjutamiseks Laseri lainepikkus on 650 nm CD puhul kasutatakse samasugust tehnoloogiat, kuid laseri lainepikkus on 780 nm ning laseri läbimõõt on suurem, mistõttu CD mahtuvus on väiksem Laserlugeja Valgusallikaks on laserdiood Laserkiir ei ole tervisele ohtliku sagedusega Käsilugeja tavaliselt hakkab tööle, kui soovitakse koodi lugeda ning lõpetab automaatselt töö Kinnitatav töötab pidevalt või siis on loetava pinna ilmumise anduriga Lugemiskaugus kuni poolteist meetrit Võimalik lugeda plastikkaartidel olevaid triipkoode, magnetribasid, arvutikiipe jne Lugemiskaugus kuni poolteist meetrit Võimalik lugeda plastikkaartidel olevaid triipkoode, magnetribasid, arvutikiipe jne
21. Kõne ja pildi edastamine. Nõuded tulenevad osalejate arvust ja ruumi suurusest? - JAH 22. Mis on videoprojektor? - Videoprojektor on seade, mis võtab vastu videosignaali ja projitseerib signaalile vastava kujutise läätsede süsteemi abil ekraanile 23. Kuidas videoprojektor töötab? -Projektor võtab vastu videosignaali ja projitseerib signaalile vastava kujutise läätsede süsteemi abil ekraanile. 24. Nimeta videoprojetorite tüübid. -CRT, LED, LCD, DLP, LCoD, Led ja laserdiood 25. Kirjelda CRT projektori tööpõhimõttet! -3 erinevat läätse, milleks on: sinine, roheline ja punane 26. Kirjelda LCD projektori tööpõhimõttet! -3 DMD ekraani, mis projekteerivad läbi läätse seinale vms. 27. Kirjelda LED projektori tööpõhimõttet ! -samuti 3 DMD ekraani, kasutakse LED lampe valgustamiseks mis on kauakestvad ja töökindlad. 28. Kus kasutatakse projektoreid? -Kodudes filmide vaatamiseks seinalt,
.. LED-id ehk valgusdioodid on kõigile tuttavad. Seal kasutatakse vidinat päriühenduses. Pingelang on LED-il enamasti üle 1,6 V (nt 1,6 V punastel isenditel, 2...3 V muudel värvilistel jne). Ka tavaline klaaskestaga diood hakkab päripingel piisava voolu korral helendama, aga vaid hetkeks. Schottky diood on eriti madala pingelanguga ja seepärast mugav kasutada kas või arvutite toiteplokkides. Dioodide sugulaste hulgas on veel mitmeid teisi Gunni diood, varikap ehk mahtuvusdiood, laserdiood, tunneldiood jne. Otstarbe ja kasutusala järgi jaotatakse dioodid järgmiselt: 1. Alaldusdioodid. 2. Kõrgsagedusdioodid (lülitus-, detektor- ja segustidioodid). 3. Ülikõrgsagedusdioodid (PIN-dioodid, Schottky dioodid). 4. Stabilitronid (Z-dioodid ja temperatuurkompenseeritud tugidioodid). 5. Siirdeprotsesside liigpingelahendus-dioodid (TAZ-supressordioodid). 6. Mahtuvusdioodid e. varikapid (Esaki dioodid). 7. Takistusdioodid (CCR-dioodid)
püstollugejad, mis viiakse koodi juurde. Püsipaigutusega CCD-lugejad võivad asuda näiteks kaubaliini kõrval, peal või all ja kood liigutatakse nende lugemisulatusse. CCD-lugejad on võimelised lugema koodi kuni 10 cm kauguselt, sõltuvalt koodi tihedusest. On olemas CCD-lugejaid, mis loevad ka kahemõõtmelist koodi. Sellise koodi lugemiseks tuleb lugeja vedada risti üle koodi. Laserlugejad Laserlugejate puhul on valgusallikaks laserdiood ehk VLD (Visible Laser Diode). Laserdioodi poolt genereeritud valguskiir liigutatake võnkuva peegli või pöörleva peegelprisma abil üle koodi. Kasutaja näeb seejuures ühtlast valgusriba, mille järgi ta saab juhtida koodi lugeja lugemisalasse. Tagasipeegeldunud valgus suunatakse filtriga kaitstud valgustundlikule sensorile. Laserlugeja valgusallika poolt emiteeritav laserkiir ei ole tervisele ohtliku sagedusega.
jälgimisel) Mõõteaeg: Prisma reziimis: standartne mõõtmine / 2 sek / 0,4 sek sihtmärgi jälgimisel) 3-15 sek / 0,4 sek DR reziimis: standartne mõõtmine / sihtmärgi jälgimisel) Mõõtmiskaugus1,2: Prisma reziimis: 1 prisma 2500 m DR reziimis: > 400 m (KGC 90%)3 ;>250 m (KGC 18%)3 EDM näitajad: Laserdiood 660 nm Valgusallikas Koaksiaalne Laserpointer Laserkiire hajumine: 4 cm / 100 m Prisma reziimis: horisontaalne ja vertikaalne 2 cm / 50 m DR reziimis: horisontaalne ja vertikaalne Üldised andmed: Loodimine: treegeri ringvesilood/ lahutusvõime 8' / 2 mm 0,3" Pöörlemiskiirus 86 kraadi/ sek
4.2.2.1 Fototakisti 4.2.2.2 Fotodiood 4.2.2.3 Fototransistor 4.2.2.4 Fototüristor 4.2.3 Välisfotoefektil põhinevad seadised 4.2.3.1 Vaakuumfotoelement e. fotorakk 4.2.3.2 Fotokordisti 4.3 Valgust emiteerivad seadised 4.3.1 Hõõglamp ja sellel põhinevad indikaatorseadised 4.3.2 Huumlamp ja sellel põhinevad indikaatorseadised 4.3.3 Vaakuumluminestsentsindikaator 4.3.4 Valgusdiood ja sellel põhinevad indikaatorseadised 4.3.5 Laserdiood 4.3.6 Plasmapaneel 4.3.7 Elektroluminestsentspaneel 4.3.8 Elektronkiiretoru 4.4 Optronid 4.5 Valguskiirgust mõjutavad seadised 4.5.1 Vedelkristallid ja LCD-paneel Kasulik meelde jätta: - Valgusdioodid - Optronid, kõige kiiretoimelisem optron - Elektronkiiretoru - Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 1 (43) 4
docstxt/125482860476476.txt
Informatsiooni töötlemiseks, edastamiseks ja kuvamiseks ning energia muun-damiseks kasutatavate optoelektronseadiste põhiliigid on järgmised: • optoelektroonilised kiirgusallikad ‒ pooljuhtseadised, mis muundavad elektri-energiat optiliseks kiirguseks, kusjuures kiirgusspekter võib olla nähtava või ka nähtamatu (infrapunase või ultravioletse) valguse alas; seesugused kiirgurid on valgusdiood ja laserdiood; • optoelektroonilised kiirgusvastuvõtjad ‒ pooljuhtseadised, mille elektrilisi omadusi mõjutab optiline kiirgus, näiteks fototakisti, fotodiood, fototransistor; kiirgusvastuvõtjate hulka kuulub ka mikrokiibina teostatud CCD-sensor. 13 Niisugust optoelektronseadist, mis koosneb kiirgusallikast ja sellega optiliselt si- destatud kiirgusvastuvõtjast, nimetatakse optroniks ehk optiliseks paariks [5].
monomoodiliste fiibrite juures. Laserdioodi võimsus on suurem kui LED-dioodil, samuti on laserdioodi signaali spekter kitsam. LED-diood ei tekita koherentset valgussignaali ning ka tema signaali spekter on laiem kui laserdioodi korral. Seetõttu ei sobi LED-diood kasutamiseks monomoodilistes, vaid ainult multimoodilistes fiibrites. Erinevalt LED-dioodist, kus valgussignaali võimsus väljundis sõltub lineaarselt sisendvoolust, on laserdiood lävelise iseloomuga lineaarsus on tagatud alates teatud sisendvoolu läviväärtusest I s. Laserdioodi miinusteks on tema temperatuurisõltuvus ja märgatavalt kõrgem hind võrreldes LED- dioodiga. Laserdioodi väljundkarakteristik ei ole päris lineaarne, kuid digitaaledastuse korral ei ole see suureks takistuseks. Küll aga põhjustab karakteristiku ebalineaarsus häirivaid moonutusi analoogedastuses (kaabeltelevisioon). Ebalineaarsuse kompenseerimiseks paigutatakse laseri
Indikaatorid ise on kujundatud kas ühise katoodi või ühise anoodiga (kasutatavad juhtskeemid on vastavalt erinevad). Ühise anoodiga indikaatori skeem on toodud näitena joonisel 10.3. JOONIS 10.3. Tarbitava voolu kokkuhoidmise eesmärgil töötavad valgusdioodindikaatorid ka dünaamilises, s.o. vilkuvas reziimis. Vilkumisreziim saadakse juhtskeemide toimel. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.81 10.3. Laserdiood Laserdioodis {Laser Diode) tekib kiirgus valgusdioodile sarnaselt samuti elektronide ja aukude rekombineerumise tulemusena siirdes. Erinevuseks on see, et kiirgus ei teki seal spontaanselt vaid stimuleeritult sisemise võimenduse kaasabil ja tulemuseks on monokromaatne ja koherentne kurgus. Siirde ehitus ja kiirguse tekkimise mehhanism on seejuures keerulisem. 11. VEDELKRISTALLINDIKAATORID
laiustest ja amplituudid elemendi toonist. Seejärel analoogsignaal digitaliseeritakse ja saadetakse dekoodrile. Vöötkoodilugejaid liigitatakse kasutatava tehnoloogia järgi laserlugejateks ja pildilugejateks. Laserlugejate puhul on valgusallikaks laserdiood ehk VLD (Visible Laser Diode). Laserdioodi poolt genereeritud valguskiirt liigutatakse võnkuva peegli või pöörleva peegelprisma abil üle koodi. Kasutaja näeb seejuures ühtlast valgusriba, mille järgi saab ta juhtida koodi lugeja lugemisalasse.
annaabi.ee 
