Päris suletud ringi mööda me ei käi, kuid probleemid nõuavad nendega tegelemist. Vastasel juhul ei saa me olla kindlad, kas järelpõlvedel on piisavalt ressursse, mille toel elada. Me ei saa küll lõpetada nende vahendite kasutamist, küll aga on võimalik seda piirata. Ameerika romaanikirjanik Kurt Vonnengut on öelnud: ,, Loodetavasti ei riku see pidu, aga tõde on selline: me oleme oma planeedi ressursid, sealhulgas ka õhu ja vee, maha laristanud nagu homset ei olekski, ja sellepärast homset ei tulegi''. Ühelt poolt on tal õigus, me oleme laristanud loodusvara, kuid veel ei ole hilja leida uusi moodustusi, et priiskamine lõpetada.
Ma arvan,et süüdi on siiski Ants ise,sest Ants ei mõelnud suhte alguses hoolikalt sellele mida ta enda rahaga teeb ning kuidas seda kasutab ja kasutada laseb.Ta oli rahast nii pimestatud ning ta oli harjunud ,et tal on palju raha,ta tahtis sellega ju näidata oma rikkust.Sest ta teadis,et naistele see meeldib.Ella ei põhjustanud Antsu vaesust,kui Ants oleks enne oma vangiminekut pannud endale raha kõrvale ning poleks andnud oma paroole Ellale, käitunud mõistlikult,mitte laristanud seda pidevalt ega lubanud ka Ellal seda laristada,siis oleks Antsul kogu tema raha alles . Therese Neisalu 12 B
loodust rikuvad või selle arvelt raiskavad. Tegelikkus on see, et inimtegevuse toimel on tekkinud negatiivsed laiaulatusliku haardega keskkonnaprobleemid. Keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule. Kuigi meil on ehk veel kõike piisavalt, kas siis ei soovi me, et ka meie järeltulevaltel põlvedele jätkuks seda? On ka Kurt Vonnegut ju öelnud ,,Me oleme oma planeedi ressursid, sealhulgas ka õhu ja vee, maha laristanud nagu homset ei olekski, ja sellepärast homset ei tulegi". Raiskav, pillav ületarbimisele orienteeritud ühiskond ei ole jätkusuutlik, vaid pigem võtab raiskamine meie tulevikult kõik võimalused. Üheks suurimaks probleemiks on minu meelest liigne metsaraie. Puit on kõikjal meie ümber meie mööbel, paber ja ka muud tarbekaubad. Tänu puidule on ka aegade algusest peale saanud inimene soojust ja valgust. Samas tekib puidu põletamise tõttu ka loodusele
nõudis pidevalt, et viimane oma armastust kinnitaks. Emma tellis kaupmehe Lhereux'i käest kalleid kingitusi ja saatis need siis Rodolphele. Ta tahtis koos mehega põgeneda ning oma tütre kaasa võtta. Rodolphe hakkas aga Emmast tüdinema ning saatis talle viimasel õhtul enne plaanitud lahkumist kirja, et ei saa Emmaga põgeneda. Emma sattus uude kriisi ja oli endalt peaaegu elu võtmas. Ta jäi väga haigeks ning elas Rodolphe lahkumist raskel üle. Kuna Emma oli mõtlematult laristanud ja ka tema ravikulud osutusid suurteks võttis Charles tähtajalise laenu. Lisaks otsustas ta Emma vahelduse mõttes Roueni linna ooperisse viia. Seal kohtasid nad Leoni ning Emma jäi abikaasa soovitusel veel üheks päevaks linna, et Leoniga aega veeta. See päev süütas aga nende vahel taas romantilised tunded, ning Leon, kes polnud kogu selle aja jooksul suutnud Emmat unustada, tunnistas oma tundeid. Emma peas küpsesid jälle uued unistused ning ta ootas kannatamatult iga
globaalprobleemi põhjalikult lahtiseletatuna. Iga peatüki ja alapeatüki lõpus on viited kust info pärineb ja lõpus on lisana lisatud globaliseerumist iseloomustavaid pilte ning faktilisi tabeleid. Kasutatud on raamatuinformatsiooni kooskõlas internetist saadaoleva informatsiooniga. 2 SISSEJUHATUS Loodetavasti ei riku see pidu, aga tõde on selline: me oleme oma planeedi ressursid, sealhulgas ka õhu ja vee, maha laristanud nagu homset ei olekski, ja sellepärast homset ei tulegi. ("Kodumaata mees", 2005). Kurt Vonnegut, 1922-2007 oli ameerika romaanikirjanik. Teemavalik oli etteantud ning oluline sellejaoks, et töötaksin läbi globaliseerumisega seotud infot, selle kasulikkust ning ka kahjulikkust endale teadvustades. Töö eesmärk on anda aru kuidas olen mõistnud teemaga seonduvat. Aru saanud millised tähtsamad globaliseerumisega seotud probleemid maailmas esile on kerkinud kõige
Kahekümne teine peatükk Poisid läksidki ,,Maxiimi" (keldrialune kõrts). Kuna neil aga raha polnud, mõtles Penn välja plaani. Nimelt läksid nad kõik taksoga ning peatusid teel Tumbu maja ees et Tumbu saaks vanematele öelda, et jõuab hiljem koju, ning et Penn saaks pihta panna klassivenna vanaisa kulduuri. Mindi kõrtsi ja seal andis Penn kulduuri Tumbu teadmata pandiks. Järgmisel päeval ajas Penn kokku raha, mille nad kõrtsis maha olid laristanud, ja ostis kulduuri välja. Seejärel läks Tumbu juurde ning pistis oma käe vesti taskusse (kus uur oli varemalt olnud), võttes sealt uuri välja (mis tal ennemalt käes oli olnud). Põhjendus: Penno isa tahtis uuri ära osta. Õnneks Tumbu seda müüa ei tahtnud ja kõik kõrtsiasjad olid klaariks saanud. Esmaspäeval oli härra Kraffti saksa keel. Õpetajal oli kombeks erinevaid saksakeelseid tekste visualiseerida nii tegi ta ka ,,Faust`iga"
palju Riksile mõtles. Kahekümne teine peatükk Poisid läksidki ,,Maxiimi" (keldrialune kõrts). Kuna neil aga raha polnud, mõtles Penn välja plaani. Nimelt läksid nad kõik taksoga ning peatusid teel Tumbu maja ees et Tumbu saaks vanematele öelda, et jõuab hiljem koju, ning et Penn saaks pihta panna klassivenna vanaisa kulduuri. Mindi kõrtsi ja seal andis Penn kulduuri Tumbu teadmata pandiks. Järgmisel päeval ajas Penn kokku raha, mille nad kõrtsis maha olid laristanud, ja ostis kulduuri välja. Seejärel läks Tumbu juurde ning pistis oma käe vesti taskusse (kus uur oli varemalt olnud), võttes sealt uuri välja (mis tal ennemalt käes oli olnud). Põhjendus: Penno isa tahtis uuri ära osta. Õnneks Tumbu seda müüa ei tahtnud ja kõik kõrtsiasjad olid klaariks saanud. Esmaspäeval oli härra Kraffti saksa keel. Õpetajal oli kombeks erinevaid saksakeelseid tekste visualiseerida nii tegi ta ka ,,Faust`iga"
Kahekümne teine peatükk Poisid läksidki ,,Maxiimi" (keldrialune kõrts). Kuna neil aga raha polnud, mõtles Penn välja plaani. Nimelt läksid nad kõik taksoga ning peatusid teel Tumbu maja ees et Tumbu saaks vanematele öelda, et jõuab hiljem koju, ning et Penn saaks pihta panna klassivenna vanaisa kulduuri. Mindi kõrtsi ja seal andis Penn kulduuri Tumbu teadmata pandiks. Järgmisel päeval ajas Penn kokku raha, mille nad kõrtsis maha olid laristanud, ja ostis kulduuri välja. Seejärel läks Tumbu juurde ning pistis oma käe vesti taskusse (kus uur oli varemalt olnud), võttes sealt uuri välja (mis tal ennemalt käes oli olnud). Põhjendus: Penno isa tahtis uuri ära osta. Õnneks Tumbu seda müüa ei tahtnud ja kõik kõrtsiasjad olid klaariks saanud. Esmaspäeval oli härra Kraffti saksa keel. Õpetajal oli kombeks erinevaid saksakeelseid tekste visualiseerida nii tegi ta ka ,,Faust`iga"
annaabi.ee 
