Ninakinnisust voib leevendadasee, kui pea on korgemal. Peaaluse tostmiseks voib voodimadratsi alla lisapadja sattida. Vastsundinutel voib ninahingamine veidi nohisev olla kitsaste ninakaikude tottu ka ilma nohuta. Millal tuleks nohu tottu arsti juurde minna? Kindlasti siis, kui nohu kestab ilma paranemiseta ule 2 nadala voi kui mitme paeva jooksul tuleb eritist ainult uhest ninasoormest see voib olla tunnusmark ninna sattunud voorkehast. 6.Milline on õendusabi oksendava lapspatsiendi korral? Hoida last oksendamise ajal, see rahustab teda. Panna lapse ette kauss, millesse ta saab oksendada. Hoida üht kätt ümber lapse kõhu ja vajadusel toetada teisega laupa. Kui laps on oksendamise lõpe¬tanud, pühkida ta nägu ja suud niiske rätikuga (see jahutab). Anda lapsele mõni lonks vett ja paluda tal suud loputada või aidata tal hambaid pesta, et eba¬meeldivat maitset kõrvaldada. Pärast oksendamist lasta lapsel rahulikult puhata.
ja 2008. aasta aruandest selgub, et 2006. aastal viibis lasteintensiivravi osakonnas 260 ja 2007. aastal 291 patsienti. 2007.aastal moodustasid neist 53,4% vastsündinud, 18,6% imikud, 7,6% väikelapsed ja 20,6% lapsed. Kõikidest patsientidest 2/3 vajas intubeerimist. Keskmine intubeerituna viibimise aeg oli üks nädal. Siit lähtub, et suure osa lasteintensiivravi õdede tööst moodustab töötamine intubeeritud lastega. Lapspatsiendi intubatsioon, õendusabi ja ekstubatsioon on sarnane samade protseduuridega täiskasvanutel, kuid laste puhul tuleb arvestada teatud erinevustega. Näiteks hingamisteede erinevusega, abivahendid on tunduvalt väiksemad ja ka manustatavate ravimite hulk väiksem. Antud töös püüamegi kirjeldada õe rolli laste intubeerimisel, intubeeritud laste õendusabis ja ekstubeerimisel. Antud diplomitöö tulemused võivad abiks olla lasteintensiivravi õdede
Eelistama peaks ka magedamat toitu ja vältima kohvi, sest nii sool kui kofeiin viivad kaltsiumi organismist välja. Kuna luustiku formeerumine kestab umbes 20. eluaastani, on oluline piisavalt kaltsiumi-ja D-vitamiinirikast toitu tarbida kogu lapsepõlve vältel. Kas D vitamiini preparaat võib põhjustada allergiat? Kui jah, siis miks? Põhjenda. Mitmenda eluaastani inimese luukond kasvab ja formeerub? Umbes 20. eluaastani. Kirjelda füsioterapeudi rolli rahhiidihaige lapspatsiendi ravis. Füsioterapeutiline sekkumine sümptomipõhine, tegeleda võib lihasjõu suurendamisega, funktsionaalsuse tõstmisega ning kukkumiste ennetamisega. Allergia 1.Nimeta naha iseärasusi lapseeas. ● Valu, temperatuuri ja taktiilse tundlikkuse retseptorite arvu suurenemine ja formeerumine intensiivne esimesel eluaastal. ● Eaga valutundlikkus tõuseb ja täpsustub lokalisatsioon.
Ettevalmistavas etapis täpsustatakse lapse vanus, mõõdetakse kehapikkus, kehakaal ja vererõhk elavhõbedasfügmomanomeetriga, vastavalt juhisele. Õe ülesandeks on: aparaadi ettevalmistus, sobiva manseti valik vastavalt patsiendile, manseti asetamine uuritava paremale käsivarrele, manseti vooliku ühendamine aparaadiga, aparaadi asetamine patsiendi külge (riputatakse kaela või kinnitatakse rihmaga vööle, uuritava patsiendi põhjalik juhendamine (lapspatsiendi korral ka lapsevanemate nõustamine, juhendamine), vajadusel vererõhuväärtuste õigsuse kontrollimine sfügmomanomeetriga, kusjuures mõõtmistulemuste erinevus ei tohi ületada 5 mmHg (Eesti ... 2004, Suurorg 2006). Patsient peaks jälgima ööpäevase vererõhu monitooringu protseduuriosas järgmisi soovitusi, et: kätt hoitakse liikumatult ja lõdvestatult iga mõõtmise ajal; päevasel mõõtmisel hoitakse kätt südame kõrgusel; jätkatakse tavalist eluviisi, kuid välditakse
790 4. Ära unusta elustamise ABC-d! Korrektseks defibrilleerimiseks võib südamemassaaž katkeda ainult kuni 5 sekundiks!!! NB! Omades õigust iseseisvalt otsustada defibrillatsiooni vajaduse üle ja avastades vatsakeste fibrillatsiooni tekke, on oluline kiire defibrillatsioon! 5. Lülita defibrillaator sisse (kui seda pole veel tehtud), tavaliselt nupp nr 1, ja veendu, et „sync“ (sünkronisatsioon) on välja lülitatud. NB! Lapspatsiendi korral kinnita/vabasta laste elektroodid. 6. Vali soovitud energia (arvesta defibrillaatori mono-/bifaasilise tüübiga ja tootja soovitustega) NB! Lastel 4 J/kg. 7. Pane defibrillaator laadima (defibrillaator laeb olenevalt tüübist kuni 10 sekundit ja püsib laetuna keskmiselt 50 s). NB! Tea, millised on defibrillaatori laadimise ja laetud oleku häälsignaalid! 8. Aseta elektroodidele geeli (kui seda pole veel tehtud)! Geeli võid asetada ka patsiendi nahale!