miljonit lisa voodipäeva ning lisakulud moodustavad 13-24 miljonit . Haiglainfektsioonide tagajärjel sureb Euroopas 135000 inimest igal aastal. 1 KÄTEHÜGIEENI AJALUGU Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevaid infektsioone ja samuti võttis tarvitusele abinõud, oli Viinis töötanud Ungari päritoluga sünnitusarst Ignaz Philipp Semmelweis. Semmelweis pani tähele, et Viini haiglas esines lapsevoodipalavikku 5 korda sagedamini osakonnas, kus sünnitust võtsid vastu arstid ja üliõpilased, võrreldes osakonnaga, kus töötasid ämmaemandad. Põhjus seisnes selle, et arstid ja üliõpilased tulid anatoomikumist ja ei pesnud enne sünnitajate läbivaatamist korralikult käsi. Semmelweis ei teadnud midagi mikroorganismi eksistentsi kohta. Kuid siis haigestus ja suri samasuguse haiguspildiga tema sõber, kes töötas patanatoomina ning kes oli lahangul vigastanud oma sõrme
Tudengi emakeel ei ole eesti keel. 5. loengus osalemine või selle asendamine 1. Milliseid hüpoteese Semmelweis käsitles, et seletada nn „lapsevoodipalavikku” ja kuidas ta üritas neid hüpoteese falsifitseerida (ümberlükata/vääraks tõestada)? Semmelweis erinevaid hüpoteese nt: see on epideemia; ebasoodsad tingimused haiglas; ülerahvastatus; poos, kuidas sünnitati; viga, mida tegid arstitudengid. Ta üritas mõningaid hüpoteese loogiliselt võetes välja heita. Vaatles ning uuris maastiku, näiteks, ülerahvastatuse kohta – 1. kliinikus oli see väiksem, kui 2. Kuid enamust oma
poissi nakatada pärisrõugete limaga. Poiss aga ei haigestunud ja pärast katseid vabatahtlikega oli see hüpotees kinnitatud. Jenneri meetod levis kiiresti Läänemaailmas ja tegi lõpu rõugeepideemiatele. Sellist tegutsemisviisi hakati nimetama vaktsineerimiseks. Kuna tollel ajal ei peetud lugu puhtusest tegid kirurgid operatsioone paljakäsi ja instrumente pesti harva. See põhjustas patsientide suremist haavapalavikku ja väga tihti tuli ette ka lapsevoodipalavikku. Elekter Elekter oli 18. sajandi suurleiutis, mida hakati peamiselt kasutama 19. sajandil. Esimese patarei ehitas Volta. See koosnes kahest metallplaadist ja nende vahel olevast väävelhappega immutatud vildikihist. Avastati ka, et elekter mõjutab kompassinõela, järelikult ka magnetiga saab teha elektrit. Faraday ehitas 1831 generaatori. Maxwell aga tuli lagedale väitega, et elekter ega magnet kumbki mitte ainult ei mõjuta teineteist, vaid on ka üksteise lahutamatud osad
Nn. sealiha ei tohi süüa. 15. Nordbergi keskaeg Käsitleb ajavahemikku 12-15saj, peamiselt Prantsusmaad. Eesmärgiks lükata ümber arusaam justkui oleks keskaeg kole ja pime ajajärk maailmaajaloos. Rahvaarvu analüüsides tõdeb, et kolmandik Lääne-Eurooplastest elas Prantsusmaal. 90% inimestest elas maal, kuid linnadel oli oluline osa. Suurim linn Pariis. Keskmine eluiga ~30a., püsis sellel tasemel peamiselt suremuse tõttu. Naiste suur suremus 20-24a, peamiseks põhjuseks suremine lapsevoodipalavikku. Meeste surevus suur üle 40a. vanuste seas. Lapsi oli palju vaid rikastes peredes. Abielu sõlmiti varakult, sellel polnud mingit pistmist armastusega. Katk mõjus laastavalt, kestis pikka aega, kuid veelgi rohkem mõjutas rahvastikusituatsiooni ikaldused, ja nälg. Peamiseks toiduks oli leib, sellele lisaks söödi rohkesti liha. Töölistele maksti palka korralikult, tööpäevad sõltusid päikesest ja tööaasta kirikupühadest
Corning kasutusele spinaalanesteesia. 1898. a hakkas Bier kasutama seda operatsioonidel. 1937. aastal asutatakse Euroopas esimene anestesioloogia õppetool. Antiseptika/aseptika Lapsevoodipalavik tappis mõnedes haiglates nt sünnitajaist 20-40%. Seda peeti loomulikuks ja samas üleloomulikuks sünnitamise ja naistega kaaasas käivaks nähtuseks, millega polevat võimalik võidelda. Õnnelik juhus aga näitas, et tegemist siiski veremürgistuse laadse, seega tuttava, asjaga nimelt keegi lapsevoodipalavikku surnud naist lahkav arst (st mees) lõikas näppu ja suri ka ise, kusjuures sümptomid olid samad, mis surevatel emadel. Ignaz Semmelweis (1818-1865) pani 1840. aastatel Viinis tähele, et ühes haiglas suri 10% ja teises 3% sünnitajaist. Vahe oli selles, et esimeses haiglas tegelesid sünnitajatega arstiks õppivad (sh siis ka lahkamisega tegelevad) üliõpilased, teises valmistati ette aga ainult ämmaemandaid (kes ei lahanud). Semmelweis tuli selles
annaabi.ee 
