Vaatame kahte kirjanik Mihkel Muti tekstikatket. Esimene neist on katkend kirjalikust tekstist, mille Mutt avaldas kirjandusajakirjas Looming (näide 1:1). Teine on suuline tekst sellisel kujul, nagu ta seda rääkis kohtumisel noorte kirjanikega Tartus (näide 1:2). Kirjalik tekst oli sel ajal juba kirjutatud, aga mitte veel avaldatud. (1:1) Kirjalik tekst /.../ Ent lisaks etendamisele ning läbielamisele leidub elus ka nukuteatrit. Kujutlegem stseeni tänaval, kus kohtuvad lapsevankrit lükkav naine ja tema põgus meestuttav. Aetakse juttu, mees paneb suitsu ja mõtleb daami lõbustada. Nii ta küsib imikult, kas too ka paberossi tahab. Oletame, et laps ei hakka lalisema, sest võõrastab tundmatut. Siis vastab ema mokki torutades lapse peenel häälel: "Meie veel ei suitseta. Meie oleme alles pisikesed." Selge nukuteater! Siin pole ümberkehastumist, ei kommenteerita, vaid kasutatakse meediumi, mis ongi nukuteatri tunnus
Ta on esteetilises mõttes väga tundlik ning seksis vastutulelik. Olles üksik, reisib ta maailmas ringi ja proovib paikkonna kliimat ning sellega kaasnevaid naudunguid. Olles abielus, teeb ta igal juhul karjääri ja hoiab oma teenitud raha endale. Keskmine rootsi mees on uje, järeleandlik, sentimentaalne, põhimõttekindel, usaldusväärne täpselt selline meessoost kaasaslne, keda rootsi naine soovib isaks oma lapsele. Ta on ,,Parnda- see-ära", kes oskab nii lapsevankrit lükata kui mähkmeid vahetada. Olemuselt on ta erak, kes on kõige õnnelikum tööl, suusanõlval või suvemajas, mida ta pidevalt ümber ehitab. Külalislahkus Kui rootslased sulle kodumaale külla tulevad, oled võõrustajaks tõenäoliselt sina. Nad räägivad sellest, kui kallis kõik Rootsis on, kuni su loomulik külalislahkus seguneb süütundega, nii et sööte ja joote plaanitust veelgi ohtramalt. Võib-olla palud sa neil isegi enda juures peatuda. Ei
käitusin sinuga halastamatult, kui sa kihlatud olid. Sinuga, minu armas tütar. On see tõsi? (Ljubov nutab isa rinna najal.) Kuidas küll see maailm on muutunud sellest ajast saadik, kui mina teda ohjes hoidsin. 21 KEVAD 1836 Aed ja intrerjöör. Lapsehoidja (pärisori) lükkab läbi aia maja juurest kaugemale lapsevankrit karjuva imikuga, kadudes vaateväljast. Aleksander ja Ljubov on seal, kus nad olid; tütre pea isa rinna najal, isa sõrmed sasimas tütre juukseid. LJUBOV: Sa võid tugevamini sügada. (Varenka tuleb tagaaiast, vääksuv laps süles. Temaga koos Tatjana, lükates tühja lapsevankrit, ja Aleksandra, kes nende ümber suure osavõtlikkusega tiirutab. Kõik kolm suunduvad toa poole.) ALEKSANDRA: Sa ei pea minema tuppa last toitma, me ütleme
9 · Kui puulõhkumisel jääb kirves kinni puupakku, mis on suurema massiga kui kirves, miks siis on kasulik lüüa kirvesilmaga vastu pakku nii , et puu on kirvest kõrgemal?. Miks? Vihje: Ek = mv2/2 . · Miks on käru liikuma lükata raskem kui ,seda liikumas hoida? Vihje: seisuhõõre on suurem kui teised hõõrded. · Miks on vankrit (näiteks lapsevankrit) lükata (paksus lumes) raskem kui vedada? Vihje: tehke joonis, kus on näidatud käru lükkamisel ja vedamisel mõjuvate jõudude suunad. · Miks koormise kandmisel näiteks paremas käes tuleb kallutada keha vasakule? Vihje: keha ei kuku ümber , kui talle mõjuv summaarne jõud ei asu väljaspool toetuspinda. · Miks hakkab vesi panges loksuma, kui seda käe otsas kanda? Vihje: veepinnal tekkivad lained võivad liituda
põgenemissoovi. Raseduse viimane periood on sünnitusega kohanemiseks. Muretsetakse riideid ja vahendeid, mida varsti vajatakse. Planeeritakse lapse hooldamise ja magamisekoht, õmmeldakse või ostetakse siputuspükse, mähkmeid ja linu. Ema asjadekott 71 vaadatakse üle nii mõnigi kord ja uuritakse tõsimeeli lapsevankrit. See on ka hingeline valmistumine uueks eluks koos lapsega. Sünnituse lähenemisel hakkab ema selleks valmistuma. Sünnitus on kogematu asi, mis äratab hirmutundeid. Peas on mõtted murest iseenda ja lapse toimetulekust. Nõuandlas antud info ja toetus aitavad ema sünnituseks valmistumisel. Ka isale on laps nüüd üsna tõenäoline, tegelik. Teda võib näha, kuulda ja tunda