LASTEKIRJANDUSE JAGUNEMINE VANUSASTMETE JÄRGI 0.1 a. Raamat tuleb siis, kui laps suudab haarata. Vanniraamat-koos vanemaga vaadata.Laused lühikesed,selged,luulelised,arusaadavad. 1-2a. Armastus ja turvatunne(,,Paula läheb lasteaeda"). 2-3a. Viisakusnõuded.Arendada kollektiivset kuulamisoskust.Läbi lapsesilmade kirjutatud lood. 3a. Hea emotsionaalne mälu,sõnad,väljendid jäävad hästi meelde.Ühine kuulamine. Raamatu ja tekstipilt paeks omavahel kokku minema. Tuleb õpetada hoidlikku suhtumist, raamatu käsitlemist, lehtede keeramist.Pilt peab vastama tekstile ja pilt peaks olema õigetes proportsioonides ja õigetes värvides. 4a. Värviraamatud."Kellel on loomupärane anne,oskab ilma juhendamatta joonistada eseme või looma,aga kellel puudub,seda tuleb juhendada"
oma nime pärida. Zanriks on jutustus. Peategelased on väike prints ja kunstnikumees Sündmuskohad leidsid aset: Sahaara kõrbes, printsi koduplaneedil, erinevatel asteroididel, planeet Maal ja Aafrikas. Selles raamatus käsitletakse probleemi, kus Väike prints tahab leida erinevatest kohtadest endale meelepäraseid asju. Kohtas ka mitmeid tegelasi, kes käitusid või kõnelesid erinevalt, mõni asi meeldis talle, mõni mitte. Nii ta seikles mööda asteroide. Autori sõnumiks on vaatlemine lapsesilmade e. Väikese printsi kaudu mitmesuguseid elunähtusi ja inimühiskonnas valitsevaid suhteid. Miljööks olid erinevad soovid, suured ootused ja lootused, mõistmatus, erinevad karakterid, leidlikkus ja asjalikkus. Tegelaste iseloomustus: · Väike prints oli noor, kärsitu ja väga eriline poiss. Selgitusi ei jaganud prints kunagi. Poiss elas koguaeg oma mõtetes. · Kunstnikumees oli mõistmatu, huvitus maateadvusest, õppis lennukeid juhtima. Ta elas
1958-1862, õlimaal Romantismi voolu esindav ´´Tütarlaps allikal`` jättis mulle väga sügava mulje. Maalil kasutatud värvid on tumedad ja raskepärased ning tekitasid sünge kuid samaaegselt ka romantilise meeleolu. Maali vaadates koondus kogu tähelepanu tüdrukule. Mitte ainult sellepärast, et muid tegelasi polnud, vaid tänu tüdruku valgele pluusile, mis oli heledaim värv maalil. Tekkis tahtmine olla jälle väike tüdruk ning näha maailma läbi lapsesilmade, kui kõik on lihtsam ning keeruliste valikute tegemine veel aastate kaugusel. Usun, et tumedad värvid, mis teda ümbritsesid, sümboliseerisid kõiki taskusi ja keerukusi, mis Turku tulevad ette tema eluteel.
nii ka siis kui ta suureks saab. Kuna sel ajal ei teatud, mis võib järgmisel hetkel toimuda, kas toit saab lauale toodud jne, siis ka minategelane ei teadnud, mida oodata enda tulevikust, tal oli hirm muutuda tavaliseks keskpäraseks inimeseks. "Kartus /.../ oma haldjariigist ja marssalikepikesest terveks eluks ilma jääda", minategelane kartis kaotada enda loodud maailma, mis igal lapsel arvatavasti on, selline enda mull, mille sees nad justkui elavad ja näevad elu läbi oma lapsesilmade. Kartust kaotada neid ja hirmu tuleviku vastu leevendavad nad enda sees enese välja elamisega ja mängides. Ka täiskasvanutel sel ajal oli palju küsimusi tuleviku kohta, nende enese saatuse, lähedaste, riigi, kõige ümbritsevad kohta, inimesi hoiti teadmatuses ja igal ühel olid omad hirmud ning vahel ka põgeneti oma turvalisse, välja mõeldud maailma. 2."Nüüd tuli Aime traktoriga, mina kujutasin vanaema- läksin traktorile vastu, põrutasin
palju ,,miks"-küsimusi. 3.6. Jutustamistehnika 3.6.1. Jutustaja ja vaatepunkt Jutustuse tegevus avaneb lugejale alati mingist vaatepunktist. Kirjanduseteose vaatepunkt on isik, kelle silme läbi teose sündmustikku nähakse. Jutustaja on hääl, mis edastab teose sündmustikku. Jutustava hääle (kes räägib) ja vaatepunkti (kes näeb) erinevus on lastekirjandusele väga omane. Tavaliselt nähakse lastekirjanduses maailma läbi lapsesilmade, seega on jutustusel lapse vaatepunkt. Jutustaja vaatepunkt ei pruugi kokku minna lapse omaga, sest jutustaja on autoriteet, hariv täiskasvanu. Autoriteetne jutustaja kuulub lastekirjanduse jutustamistehnika tavapäraste vahendite hulka. (Nikolajeva 1997: 74). Lastekirjandusele on omane kõiketeadev jutustaja, kes saab jälgida kõiki tegelasi ja siseneda kõigi tegelaste mõtetesse. Tema-jutustus ehk kolmandas isikus jutustus võib
Peategelased on väike prints ja kunstnikumees Sündmuskohad leidsid aset: Sahaara kõrbes, printsi koduplaneedil, erinevatel asteroididel, planeet Maal ja Aafrikas. Raamatus käsitletakse probleemi, kus Väike prints tahab leida erinevatest kohtadest endale meelepäraseid asju. Kohtas mitmeid tegelasi, kes käitusid või kõnelesid erinevalt, mõni asi meeldis talle, mõni mitte. Nii ta seikles mööda asteroide. Autori sõnumiks on vaatlemine lapsesilmade kaudu mitmesuguseid elunähtusi ja inimühiskonnas valitsevaid suhteid. Miljööks olid erinevad soovid, suured ootused ja lootused, mõistmatus, erinevad karakterid, leidlikkus ja asjalikkus. Kunstnikumees oli mõistmatu, õppis lennukeid juhtima. Elas üksi, oma tarkusega, kuni Sahaara kõrbes lennuõnnetus juhtus (mootoririke) ja sinna jäi. Printsile meeldis esitada küsimusi, kuid ise ei vastanud kunagi. Poiss elas mõtetes omal planeedil, kus oli tema maja & lammas ei saanud ära joosta
Žanriks on jutustus. Peategelased on väike prints ja kunstnikumees Sündmuskohad leidsid aset: Sahaara kõrbes, printsi koduplaneedil, erinevatel asteroididel, planeet Maal ja Aafrikas. Selles raamatus käsitletakse probleemi, kus Väike prints tahab leida erinevatest kohtadest endale meelepäraseid asju. Kohtas ka mitmeid tegelasi, kes käitusid või kõnelesid erinevalt, mõni asi meeldis talle, mõni mitte. Nii ta seikles mööda asteroide. Autori sõnumiks on vaatlemine lapsesilmade e. Väikese printsi kaudu mitmesuguseid elunähtusi ja inimühiskonnas valitsevaid suhteid. Miljööks olid erinevad soovid, suured ootused ja lootused, mõistmatus, erinevad karakterid, leidlikkus ja asjalikkus. Tegelaste iseloomustus: • Väike prints oli noor, kärsitu ja väga eriline poiss. Selgitusi ei jaganud prints kunagi. Poiss elas koguaeg oma mõtetes. • Kunstnikumees oli mõistmatu, huvitus maateadvusest, õppis lennukeid juhtima. Ta elas üksinda, oma
julmus, joomine. Ühelt poolt süüdistab B venelast selles, et venelane ajab Venemaa elu ise hukka. Samas tunneb ka kaasa. Venelane on oma õnnetustes ise süüdi, loodab kõrvalisele abile. Kibedus ja valu selle teemaga seoses. Kui B sõitis Prantsusmaale, ilmusid Euro kirjastustest uustrükid ja tõlked Bi teostest. '30 a. uus teos "Arsenjevi elu". Selle eest sai Nobeli preemia. Väga autobiograafiline. Seal tuleb välja Bi pereelu. Alguses nt kirjeldab oma väikese õe surma oma lapsesilmade läbi. tundlik raamat. Kirjeldab, kuidas vaesunud pere elab ja kolib. Vaesunud ja ebamajanduslik vene mõisnik, kellel kunagi raha polnud. Mõisakultuurist. Bl oli kahju kaunitest mõisahoonetest, ja sellest keskkonnast, et laguneb ja mädaneb. Nobelijärgne teos "Hämarad alleed". Alustas selle kirjutamisega 30ndate alguses enne sõda, oli suur Maupassanti austaja. Bi luuletustes ei olnud armastusest juttu, armastusluulet vähe, palju rohkem isamaa ja mõtteluulet
annaabi.ee 
