pildid", "Papist poisid", "Koht, kuhu panna pea" jt. Eraldi tooks välja ühe tema näituse ,, Maarja ilmutus", kus on nahalõike tehnikas portreed naistest sünnist surmani. Materjalidena on kasutatud vana ja jäika kroomnahka, millest ehk kunagi oleks saanud teha saapataldu. Tööd mõtisklevad elu surma aga ka taassünni üle, olles nii rõõmsad ja naljakas, aga teisalt ka eneseiroonilised ja nukrameelsed. Tema töödes mind kõige enam paelubki lihtsus. See, kui kerglased ja lapsemeelselt on tema tööd tehtud. Siiski on need realistlikud, sügavama mõttega ja võtnud palju vaeva. Samuti on Maarja Undusk avaldanud kunstialaseid artikleid ja arvtustusi ajakirjanduses. Lisaks naha erialale on ta illustreerinud raamatuid ning korraldanud nahatehnikate ja raamatuköitmiskursusi täiskasvanutele. Arvan, et Eesti disain suudab veelgi areneda ja suurema panuse anda Euroopa disaini. Padi "Koera varjus". Nahk, käsiõmblus, 2006. ,,Maarja ilmutus"
1929 ilmus ,, Õnnevarjutus" Ballaadiloomingu kõrgsaavutus. ,,Merilehmad" ,,Rändavas järves"- põhjustab õnnetuse murtud truuudusevanne ,,Lapsehukkajas" viib traagilise lahenduseni omaaegses ühiskonnas valitsenud põlgus vallasema ja vallaslapse vastu. Piibliainelised sonetid: ,, Taaveti kannel" ,,Püha Jüri"- annavad portreed inimlikest tüüpidest. Under pühendas luulesarja ka emale ,, Pärast ema surma"- Selles elab ta uuesti läbi ema viimased haiguspäevad ja kahetseb lapsemeelselt, et ei osanud ema elades olla ta vastu küllalt hell. ,, Mureliku suuga" on klassikaliselt suursugune ja selge sõnumiga kokkuvõte kannatusaastates. Pagulaspõlve Rootsis avaldas Under viimased luuletuskogud" Sädemed tuhas ja ,,Ääremail. õigust nõudvad ja süüdistavad toonid. Kodu igatsust tema südames kirjeldas" Põgenik" Kord veel tagasi tahaksin, leida kodutee ,kodumullas siis magaksin. Underi loomingut on interpreteerinud eesti kirjanduse parimad tundjad üle maailma, tema
edukalt lõpetas. Tallinnas olles elas Ristikivi Kalamajas, värvikas agulielu ja omanäolised inimtüübid kajastuvad hiljem ,,Tallinna triloogias". Pärast kooli lõpetamist oli Karli suurim unistus jõuda ülikooli. Kahjuks polnud tal aga sellel eluperioodil piisavalt raha ja vahendeid. Seetõttu hakkas kirjutama. Esialgu ilmusid lühikesed (ja pehmelt öeldes kirjanduslikult väikese väärtusega) jutud ajalehtedes, hiljem hakkas kirjutama lasteromaane. Tänu oma naiivsele, pisut lapsemeelselt tõsisele ellusuhtumisele, jõudsid romaanid väga kõrgele ning võitsid mitmeid preemiaid. 1937. aastal korraldati Eestis romaanivõistlus, sinna saadab ta oma esimese ,,Tallinna triloogia" raamatu ,,Tuline raud". Kui umbes samal ajal kirjeldas A. H. Tammsaare perekonnalugu läbi maaelu (,,Tõde ja õigus"), siis Ristikivi ,,Tallinna triloogia" kajastab sarnast lugu Tallinnas. Võidab võistluse olles ise 25-aastane. Preemiaks saab viissada krooni,
Luules palju heledavärvilisi sümboleid- maa, emaduse, viljakuse ja lapsepõlve sümbolid. Looming: ,,Pille-Riini lood", ,,Triinu ja Taavi jutud", ,,Krõlli-raamat" Heljo Mänd lapsepärane mängulisus ja emotsionaalsus, looming peegeldab mitmekülgselt lapse eluringi kuuluvaid mänge ja töid-tegevusi. Hoiak on soe, suhe lapsega väga kodune. Fantaasiarikas ja sisukad probleemid. Fantaasia on lapsemeelselt loogiline ja humoorikas ning loob elavaid pilte. Looming: ,,Aadu läheb lasteaeda", ,,Edev elevandipoeg", ,,Koer taskus", Kõik räägivad" Eno Raud looming on peaaegu tervenisti lastele. Raamatud paistavad silma leidliku lähenemisnurga poolest küllalt tuntud pedagoogilistele probleemidele. Humoorikad, püüab iga raamatuga öelda midagi uut, anda lastele uusi teadmisi. Didaktilisus tasakaalus kunstilisusega
Ennast väljendada oskas Toomas küll hästi ning fantaseeris sama palju kui raamatus, kuid mind jätsid tema jutud pigem ükskõikseks. Mulle jäi Nipernaadist tavalise ränduri mulje. Eripäraks oli ainult see, et ta oli kirjanik. Filmis oli Nipernaadi vabaduse kehastuseks, raamatus aga hoopiski muretu vallatleja. Ta kasutas suve energia kogumiseks, sest talvel saabus tema jaoks vananemine. Toomas oli elunautija, kes vaimustus loodusest ja inimestest. Ta oskas näha ilu looduses, oli lapsemeelselt rõõmus metsas lilli vaadates ja linnulaulu kuulates. Filmis näidati samuti ilusaid loodusvaateid, kuid Nipernaadi ei olnud seal mitte lapsik ringikeksleja, vaid pigem vaatleja- unistaja. Mina arvan, et nii filmis kui ka raamatus oli Nipernaadi suurepärane mees, kes suutis hetkeks unustada kõik selle, mis momendil tähtis ei olnud ja kohanes kiiresti iga uue olukorraga. Ta esines tegelasena, kes ta just parajasti olla tahtis, aga mitte mehena, kes ta tegelikult oli
kannatavad selle all, tal pole südamepiinu. 2 põhjust : hirm läheduse ees, agressiivsus ainuke viis, kuidas kontakti luua. 17. Depressiivne isiksus Ei talu üksindust ja isoleeritust. Neil on hirm turvalisusest ilmajäämise ees. See tüüp on seotud eelkõige sõnaga armastus. Ei oska raskustega hakkama saada. Neil on suur samastumisvõime ning enda probleemid ununevad. Harjunud teiste ootusi täitma ja selle pärast kasutatakse ära neid. Käituvad lapsemeelselt, et elu nõudmiste eest kõrvale põigelda. Kõige rohkem soovitavad suitsiide just nemad. Neid köidab religioon ja elukutsena valivad alateadlikult ametid, kus saab hoolitseda teiste eest. Need, kes on natuke depressiivsed, neil on mõistmisvõime ja nad ei ole egoistlikud, valmis loobuma, tagasihoidlikud. Tahab kõigile meeldida. Agressiivsus : Keskmisest madalam enesehinnang, ei saa lubada endale seda, et kellegi peale vihastavad
annaabi.ee 
