Too iga valdkonna kohta üks konkreetne näide. Kasvatusfilosoofia tegeleb kasvatuse kohta esitatud mõtete ja käsitluste selgitamisega. Rõhutab kriitilist suhtumist kõige valitseva või esitatu suhtes. Argumenteerib. Seab kahtluse alla olemasoleva praktika ja vaateviisid, osutades neis kerkivatele probleemidele. Näide: Uuritakse ja selgitatakse lapsest lähtumist ja lapsekesksust lasteaias. Toob välja erinevad küljed lapsekesksuse kohta- esitab probleemid. Kasvatus ajalugu pakub vaatenurki mineviku mõistmiseks. Aitab mõista tänapäeva nähtuste ajaloolist kujunemist. Vastus probleemile leitakse sageli ajaloolise tausta uurimise kaudu. Näide: Vanem kasvatab enda last täpselt samamoodi nagu teda on kasvatatud, teeb samu vigu. Vigade tegemise põhjuseid tuleks otsida minevikust. Kasvatussotsioloogia uurib mikrotasandil väikeseid sotsiaalseid rühmi. Sel tasandil on
2) Kohustuslik kool suudab anda lastele mingis mõttes võrdsed võimalused ühiskonnas toimetulekuks. 3)Kohustuslik kool kaitseb last. 4) Dearden esitab vastupidiselt individuaalsust rõhutavale, liberaalsele kasvatustraditsioonile, et ühiskonnal on seaduslik õigus olla huvitatud sellest, kuidas tema liikmeks kasvatakse. Kohustuslik kool on lapsele turvaline kasvupaik. 13. Tänapäeva lapsekeskse pedagoogika lähtekohad Muutusel on mitmeid põhjusi. Lapsekesksuse romantilise laine tõus ja langus seonduvad tihedalt ühiskonna poliitilise õhustiku ja selle kaudu hariduspoliitiliste eesmärkidega. Romantiline vorm on vaid osa lapsekeskse pedagoogika pärandist. Morrisoni arvates tulenes romantilise lapsekeskse pedagoogika kaotus sellest, et lapsekeskne suund ei hoolinud oma ematsipatoorsest potensiaalist võimalusest muuta ühiskonda ja lapse seisundit ühiskonnas. Kasutatav mõistete süsteem oli segane. Tekstide poliitilised ja
tööjaotus, laste isolatsioon ühiskonnast ja liikumispiirangud ning ebapiisavad ressursid laste vajaduse rahuldamiseks. 2008. aastal valmis riiklik strateegia, kus määratleti erikoolide kontseptsioon. Erikool on (tulevikus) õppekasvatusasutus, kus kesksel kohal on iga lapse areng. Selleks pakub erikool noorele mitmekülgset abi haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalvallas. Viimasel aastakümnel on Eestis võetud suund erikoolide lapsekesksuse ja parema toimimise suunas. Erikoolidest on kinnise eri-õppekasvatusasutuse asemel saamas laste erivajadusi arvestav ja professionaalset sekkumist pakkuv asutus. Kuigi on toimunud muutus erikoolide ideoloogias ning neile seatud eesmärkides, ei vasta erikoolide tegevus täna veel püstitatud ideaalidele. Kasutatud materjal: Jaagu viited: [1] pc.ut.ee/~ragnar_o/Eesti_rehab.pdf [2] http://zzz.ee/index.php/Eesti_hariduse_ajalugu_20sj [3] Allikas Kadri Ann Salla magistritöö [4] Kõiv, K
lapsest lähtumine tavaliselt seda, et kasvatuslikke valikuid ja toiminguid põhjendatakse lapse vajadustega (needs), huvidega (intress) ja kasvuga (growth). Hytönen märgib oma raamatus, et lastekeskse kasvatuse baasiks on isiksuse austamine ja indiviididevaheline võrdõiguslikkuse ideaal: igat last tuleb võtta sellisena nagu ta on. Raamat tutvustab suundi ja muutusi, mis viimase nelja aastakümne jooksul on mõjutanud lääne pedagoogika arengut lapsekesksuse suunas. Näiteks Aukusti Salo(1887-1951) pidas oluliseks hoopis ühtset õppekava. Ja arvas, et õppimine meeldib lapsele siis, kui seal sisaldub mingi mängulaadne tegevus. Nii Salo kui ka John Dewey(1859-1952) hoiatavad õpetajaid aga liigse passiivsuse eest. Üks näide lapsekesksest kasvatusest on raamat ,,Summerhill" , mille on kirjutanud Alexander Sutherland Neill(1883-1973). Summerhilli põhimõteteks kujunesid vabadus ja omavalitsus. Summerhilli koolis oli õppimine vabatahtlik
learning by doing) Ameerika mandril, sotsiaalpedagoogika (tegutsemine kollektiivis) Venemaal ja alternatiivpedagoogikad (Steiner, Montessori ja Freinet) Kesk-Euroopas. Tagantjärele on kõike seda nimetatud lapsekeskse kasvatuse esimeseks laineks (Hytönen 1993). Lapsekeskse kasvatuse teine laine Teise laine algusaastateks loetakse II maailmasõja järgseid aastaid ning tagantjärele on seda nimetatud romantilise lapsekesksuse ajajärguks. See oli idealiseeritud liialduste aeg. Ühel pool oli laps oma süütuses ja headuses, teisel pool ühiskond oma kurjuses ja valskuses. Antipedagoogika ja must kasvatus Kesk-Euroopas, informaalne kool Inglismaal ning vabakooli liikumine ja avatud kasvatus Ameerikas ongi selle ajajärgu sünnitised. Antipedagoogika ja must kasvatus A. Milleri, E. Braunmühli, H. Kuppferi ja I. Illichi arvates ei ole kasvatuse lähtemõtted mitte
annaabi.ee 
