suunatud sülelaste suunas. Kuid on ka juhtumeid, kus aktiivseks pooleks on täiskavanud naisterahvas, kes kasutab ära alaealist last. Pedofiil võib eelistada samasoolisi või vastassoost lapsi või olla huvitatud mõlemast soost. (Juura 1998: 42) 1.2.1. Kriminaalsed aspektid Karistusseadustiku kohaselt on pedofiilia lapse seksuaalne ärakasutamine tema psüühikaga manipuleerides või ähvardustega mõjutades ja/või otsese füüsilise vägivalla abil. Lühemas mõistes suguiha rahuldamine lapseealise isikuga. Samuti mitte ainult otsese kontaktiga lapsega vaid ka selleteemaliste materjalide levitamine ja tootmine ning nende omamine ning kasutamine sugulise kire rahuldamiseks. Eesti Vabariigi Karistuseadustiku §145 ja 146 (7. jagu - "Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod") alustel on määratud vanuseliseks piiriks, millal isik ei lähe enam lapseea alla, 14 aastat. (TTÜ Kirjastus 2006: 55)
osa on huvitatud mõlema soo esindajatest. Pedofiilide hulka kuulub ka inimesi, kes eelistavad täiskasvanud seksuaalpartnereid, kuid kontaktide ebaõnnestumise tõttu pöörduvad harjumuspäraselt laste kui asendajate poole.(RHK-10) Karistusseadustiku kohaselt on pedofiilia lapse seksuaalne ärakasutamine tema psüühikaga manipuleerides või ähvardustega mõjutades ja/või otsese füüsilise vägivalla abil. Lühemas mõistes suguiha rahuldamine lapseealise isikuga. Samuti mitte ainult otsese kontaktiga lapsega vaid ka selleteemaliste materjalide levitamine ja tootmine ning nende omamine ning kasutamine sugulise kire rahuldamiseks. Eesti Vabariigi Karistuseadustiku §145 ja 146 (7. jagu - "Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod") alustel on määratud vanuseliseks piiriks, millal isik ei lähe enam lapseea alla, 14 aastat. Kriminaalstatistika alusel on enamikel juhtudel, kui ohvriks tüdruk, tegemist isikuga tema tutvusringkonast või
politseiprefektuuri kriminaaltalitluse ülemkomissari, härra Andres Sinimere poole, kes suunas mind alaealistega tegeleva ringkonnaprokuröri, proua Anne Sillaotsa poole. Selgus, et viimaste aastate statistika Eestis puudub (vt tabel 1 ja 2). Sellest tulenevalt ei olegi töös käsitletud viimaste aastate statistikat. Viimase aja kohta käib ainult järgnev tabel: Registreeritud kuriteod 2003 2004 2005 Seksuaalkuriteod alaealise suhtes 107 121 159 Seksuaalkuriteod lapseealise suhtes 33 114 153 1.6 Vägivallaga kokku puutunud lapse tunnused Kui laps puutub kokku vägivallaga, siis võivad ilmneda järgnevad tunnused: Laps teeb enesetapu katse; vigastab ennast meelega; kaebab sageli valu ilma nähtava põhjuseta; käitub agressiivselt; on endassetõmbunud ja emotsioonitu; käib tihti tualetis; on tühja pilguga; on väga kahvatu; on väga õnnetu; kardab üksi jääda; ei usalda kedagi; kardab
loetletud. Raskendavad asjaolud on: 1. Kuriteo toimepanemine isiku poolt, kes varem on pannud toime mingi kuriteo ja karistus selle eest ei ole veel kustunud. Kohus võib seda ka mitte lugeda raskendavaks asjaoluks, arvestades kuriteo iseloomu. 2. Kuriteo toimepanemine organiseeritud grupi poolt 3. Kuriteo toimepanemine omakasu või muul madalal ajendil või süstemaatiliselt 4. Kuriteoga raske tagajärje põhjustamine 5. Kuriteo toimepanemine lapseealise, kõrges vanuses või abitus seisundis oleva isiku, vaimuhaige või nõrgamõistusliku isiku suhtes või ära kasutades teise isiku teenistuslikku alluvust või muud sõltuvust süüdlasest 6. Alaealise või teise teovõimetu isiku kihutamine kuriteo toimepanemisele või ahvatlemine kuriteost osavõtule, samuti kuriteo toimepanemisel isiku ärakasutamine, kes ei kuulu kriminaalvastutusele 7. Kuriteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanu mõnitamisega 8
) Raskendavad asjaolud: 1. Kuriteo toimepanemine isiku poolt, kes varem on pannud toime mingi kuriteo ja karistus selle eest ei ole veel kustunud. Kohus võib seda ka mitte lugeda raskendavaks asjaoluks, arvestades kuriteo iseloomu. 2. Kuriteo toimepanemine organiseeritud grupi poolt 3. Kuriteo toimepanemine omakasu või muul madalal ajendil või süstemaatiliselt 4. Kuriteoga raske tagajärje põhjustamine 5. Kuriteo toimepanemine lapseealise, kõrges vanuses või abitus seisundis oleva isiku, vaimuhaige või nõrgamõistusliku isiku suhtes või ära kasutades teise isiku teenistuslikku alluvust või muud sõltuvust süüdlasest 6. Alaealise või teise teovõimetu isiku kihutamine kuriteo toimepanemisele või ahvatlemine kuriteost osavõtule, samuti kuriteo toimepanemisel isiku ärakasutamine, kes ei kuulu kriminaalvastutusele 7. Kuriteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanu mõnitamisega 8
toimus veel midagi jne. Tunnistaja eelkirjeldatud viisil ristküsitlemine ei olnud seega kooskõlas KrMS § 288 lg 2 ls-s 1 sätestatuga. 3-1-1-25-15 (selgitab 3-1-1-131-13 lähenemist) 3-1-1-73-15 (milline tähtsus on tunnistaja ülekuulamise "rakendamisel" ütluste kui tõendi lubatavuse seisukohalt - aga kas nõustud Riigikohtu seisukohaga?) 11. Kolleegium nõustub kaitsjatega, et eeltoodust tulenevalt rajaneb A süüditunnistamine määravas ulatuses lapseealise kannatanu ütlustele. Kolleegiumi hinnangul ei olnud seejuures kohtutel alust käsitada iseseisva tõendina tunnistajate ütlusi selle kohta, millest nad on teadlikuks saanud alaealise kannatanu vahendusel. Seda põhjusel, et ei esine KrMS § 1 66 lg 2 p-s 1 nimetatud asjaolu, s.t olukorda, kus alaealise kannatanu ütlusi ei oleks võimalik uurida kohtuliku arutamise käigus