· Harilik põdrasamblik (Cladina rangiferina) erineb teistest tavalistest põdrasamblikest talluse värvi poolest: usiinhappe puudumise tõttu pole tallus kahvatukollase tooniga, vaid on selgelt hall, tihti sinaka varjundiga.Tippharud on pruunid, enam vähem ühes suunas alla käändunud. · Islandi käokõrv (Cetraria islandica) kergesti äratuntav tänu oma pruunile põõsasjale tallusele, püstisele kasvule ja võrdlemisi kitsastele lapikutele harudele. Harude üla ja alapool on enam vähem ühtlaselt pruunid või on alapool heledam. 5.5 Järeldused tehtud uurimustööst. Harku järve mets on väga saastunud võrreldes Änglema rabaga. Änglema rabas oli mitmeid põõsaslikke samblikke ning palju rohkem samblikke liike, kui Harku järve metsas. Kollase lõhnasambliku järgi hindan, et Änglema raba on keskmiselt saastunud koht. 10
jaanuar 2014. aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Alpi_p%C3%B5drasamblik 8 Islandi käokõrv Cetraria islandica Kirjeldus Põõsasjas tallus, tavaliselt 3-6 cm, harva kuni 10 cm kõrgune, hele- kuni tumepruun, alaosas punakas, harud lapikud. Vegetatiivse paljunemise vahendid puuduvad. Viljakehad esinevad harva, kasvab maapinnal. Üks tuntumaid ja enamkasutatavaid samblikke Eestis. Eriti hästi äratuntav tänu enda kitsastele lapikutele harudele, püstisele kasvule ja põõsjale tallusele. Harud on enam-vähem ühtlaselt pruunid, vahel osutub alapool heledamaks. Lähedastest liikidest on hea eristada pseudotsüfellide abil, nimelt on need alapool asuvad väiksed valged laigukesed või servimisi kriipsukesed. Islandi käokõrv kasvab maapinnal nõmme- ja palumetsades, nõmmedel, loopealsetel ja liivikutel. Igapäevane kasutus Islandi käokõrv kasvab maapinnal nõmme- ja palumetsades, nõmmedel, loopealsetel ja liivikutel
õite tõttu. Meil kasvab looduslikult üsna palju liike, õite ja viljade põhjal on sugukond jaotatud 4 alamsugukonnaks. Roosõielised on levinud kogu maakeral, eriti põhjapoolkeral ja on väga olulised toiduainetööstuses ja haljastuses. Perekond Elupuu (Thúja L.) Elupuu perekonda kuuluvad liigid (4 liiki Ida-Aasias, 2 Põhja-Ameerikas) on ühekojalised puud ja põõsad. Lehed soomusjad, kinnituvad lapikutele võrsetele vastakuti. Emas- (käbid) ja isasõisikud asuvad võrsete tipus. Käbid on väikesed, munajasovaalsed, valmivad õitsemisaasta sügisel. Käbide ülemised ja alumised soomustepaarid on steriilsed, 2...4 keskmisel soomustepaaril on 1...2 (atroopset) seemnealget. Seemned lamedad, piklikud, kahe kitsa külgmise kileja tiivaga, mis on seemnest pikemad. Levinud Põhja-Ameerikas (2 liiki), Hiinas, Põhja- ja Lõuna-Koreas ning Jaapanis
haljasaladel. Meil ei vilju, paljundatakse vaid vegetatiivselt. Külmahell, külmudes karmil talvel kuni lumepiirini. Sobib haljastuses väikesemõõtmelistesse eesaedadesse ja parkidesse alusrinde põõsana. Istutada tasuks põhjakaartest varjatud kasvukohale. Perekond Thuja L. ELUPUU Elupuu perekonda kuuluvad liigid (4 liiki Ida-Aasias, 2 Põhja-Ameerikas) on ühekojalised puud ja põõsad. Lehed soomusjad, kinnituvad lapikutele võrsetele vastakuti. Emas- (käbid) ja isasõisikud asuvad võrsete tipus. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 37 Käbid on väikesed, munajasovaalsed, valmivad õitsemisaasta sügisel. Käbide ülemised ja alumised soomustepaarid on steriilsed, 2...4 keskmisel soomustepaaril on 1...2 (atroopset) seemnealget. Seemned lamedad, piklikud, kahe kitsa külgmise kileja tiivaga, mis on seemnest pikemad.
lumepiirini. Sobib haljastuses väikesemõõtmelistesse eesaedadesse ja parkidesse alusrinde põõsana. Istutada tasuks põhjakaartest varjatud kasvukohale. 16. Perekond elupuu (Thuja) Elupuu perekonda kuuluvad liigid (4 liiki Ida-Aasias, 2 Põhja-Ameerikas) on ühekojalised puud ja põõsad nt harilik elupuu (Thuja occidentalis), hiigelelupuu (Thuja plicata). Eestis elupuid pärismaiselt ei kasva, kuid neid leidub istutatuna. · Lehed soomusjad, kinnituvad lapikutele võrsetele vastakuti · Käbid on väikesed, munajasovaalsed, valmivad õitsemisaasta sügisel. Käbide ülemised ja alumised soomustepaarid on steriilsed, 2...4 keskmisel soomustepaaril on 1...2 (atroopset) seemnealget · Seemned lamedad, piklikud, kahe kitsa külgmise kileja tiivaga, mis on seemnest pikemad · Paljundatakse seemneist, pistikuist ja ka pookimise teel · Puit on kerge, pehme, lõhnav ja vaiguta. Vanadelt puudelt saadud puit on
annaabi.ee 
