suhteliselt väikesed. Koosnevad põhiliselt mineraalidest. Väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Väiksemad massilt, mõõtmetelt ja tiheduselt hiidplaneetidest. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Selle rühma olulisimad tunnused. Hiidplaneetide hulka kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt väiksemad ja väiksema tihedusega. Põhiliselt gaasidest (heelium, vesinik, kuid ammoniaak, metaan). Pöörlevad kiiresti, on suure lapikusega. Iseloomulik on suur mass ja mõõtmed, ent väike tihedus. 5. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas need paiknevad? Planeedid (v.a. Pluuto) liiguvad ringilähedastel orbiitidel, samas suunas ja peaaegu samas tasandis. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. (Pluuto orbiit on sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta palju väiksem.) 6. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest?
ei pruugi ühe riigi kartograafilisteks ja geodeetilisteks töödeks olla kõige parem. Lisaks ei ole kõiki paberkaarte võimalik ümber teha, kui ellipsoidi mõõtusid täpsustatakse. Ülemaailmse ellipsoidi kasutuselevõttu soodustas GPS, globaalne punkti asukoha määramise süsteem satelliitide abil, 1980 aastate alguses. Ellipsoidi iseloomustatakse pikema ja lühema poolteljega (vastavalt a ja b) ning lapikusega f. Pikem on ekvatoriaalpooltelg, lühem on polaarpooltelg. Referentsellipsoid * Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. * Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg a ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. Geoid, ellipsoid, referentsellipsoid
Kaugemal planeedid Saturn, Uraan, Neptuun sarnanevad Jupiteriga. Nad on suured ja nende tihedus on väike ning atmosfäär tüse. Ümber oma telje pöörlevad nad kiiresti ning kaaslasi on neil palju. Saturn on suuruselt teine Päikesesüsteemi planeet. Heledus on tal keskmine. Päikesest asetseb ta 9,45 astronoomilise ühiku kaugusel. Saturn tiirlemisperiood on 29,46 aastat. Läbimõõt ekvaatori kohal on Saturnil 120 670 km ning ta on Päikesesüsteemi suurima lapikusega planeet. Saturnil on aastaajad, sest ta pöörlemistelg moodustab orbiidi tasandiga nurga 63 kraadi. Saturni näival kettal on täheldatavad ekvaatoriga paralleelsed vöödid ja laigud. Atmosfäär sisaldab rohkesti metaani ja vesinikku, väiksemal määral ammoniaaki ja teisi gaase. Saturni soojuskiirgus on umbes -180°C. Saturni ümbritseb ekvaatori tasandis 3 rõngast, mis koosnevad mitmesuguste mõõtmetega tahketest, tõenäoliselt jääga kaetud osakestest.
korrapärane kuju, kuid ei pruugi ühe riigi kartograafilisteks ja geodeetilisteks töödeks olla kõige parem. Lisaks ei ole kõiki paberkaarte võimalik ümber teha, kui ellipsoidi mõõtusid täpsustatakse. Ülemaailmse ellipsoidi kasutuselevõttu soodustas GPS, globaalne punkti asukoha määramise süsteem satelliitide abil, 1980 aastate alguses. Ellipsoidi iseloomustatakse pikema ja lühema poolteljega (vastavalt a ja b) ning lapikusega f. a -b f = a Pikemat on ekvatoriaal-pooltelge, väiksem on polaar-pooltelg b. Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg a ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu
Varasemad jõed on kuivanud, kuid pinnases võib leiduda külmunud vett. Põhja- ja lõunapoolusel on jäämütsid veest ja tahkest süsihappegaasist, mida nimetatakse kuivaks jääks. 7. Millised tunnused on kõikidel hiidplaneetidel? Kirjelda kõiki hiidplaneete eraldi 2-3 lausega. Hiidplaneetide hulka kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Põhiliselt gaasidest (heelium, vesinik, kuid ammoniaak, metaan). Pöörlevad kiiresti, on suure lapikusega. Iseloomulik on suur mass ja mõõtmed, ent väike tihedus. Jupiter Jupiter lapik ja poolistest kokku surutud. Suur pöörlemiskiirus tekitab tuuli, mille tagajärjel moodustuvad atmosfääris tõusvate ja langevate gaaside vööndid. Jupiteri pilvedest leitud vesinik ja heelium on gaasid, millest koosnevad Päike ja kõik tähed. Jupiteri võimas raskusjõud ei ole piisavalt tugev, et suruda aine oma keskmes kokku ja käivitada tuumareaktsioone. Saturn
laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse väärtused on kõikides punktides ühesugused. Geoidil on kaks tunnust: • Geoid on igal pool kumer. • Loodi ehk raskustungi jooned on igas geoidipunktis risti tema pinnaga. Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud. Ellipsoidi iseloomustatakse pikema ja lühema poolteljega (vastavalt a ja b) ning lapikusega f Referentsellipsoid e daatum on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg a ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. KAARDI ELEMENDID: Enamus elemente on matemaatilised:
· Maa keskmine raadius 6372,795 km · Maa ruumalaga sfääri raadius oleks 6371,005 076 123 km. (Seda nimetatakse Maa keskmiseks raadiuseks.) · Maa pinnast on ligikaudu 71% kaetud ookeani ning 29% maismaaga. · Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 m. Ookeanide keskmine sügavus on aga 3,8 km. Kõige täpsemalt kirjeldab Maa kuju geoid, kuid see teeks arvutused liiga keeruliseks. Geoidi asemel kasutatakse tavaliseltpöördellipsoidi (lapikusega 1:298,252 747 25). Maa kuju näitlikustamiseks on teda võrreldud muuhulgas sidruni, tomati, õuna jakartuliga. · Päikeselt ühe ööpäeva jooksul saadud energia on 1,49×1022 J. · Geotermiline energia, mis jõuab ühe aasta jooksul Maa pinnale, on 1021 J. · Maa ligikaudne mass on 5,9742×1024 kg ehk 5,9742×1021 tonni. · Maa atmosfääri mass on 5,1×1018 kg. Maa on Kuust ligikaudu 81 korda massiivsem, kuid Päikesest 33 000 korda kergem.
annaabi.ee 
