Põikvuukide tihendamine. Põikrullimisega saavutatakse tasane üleminek vanalt uuele sõiduteele. Et rull põhiliselt külmal kattel asub ja ei saa kuuma asfaldi sisse vajuda siis ei teki astet. See on tähtis ja tähendab autojuhi jaoks meeldivat ja löögivaba sõitu.(30cm läheb uue katte pinnale,valmis katte pinnalt). Esiteks rullida välisservad. Siis alaste välisservast, iga kord poole kuni täisvaltsi laiusega edasi minnes, rullida ülejäänud sõidutee. Pikivuugid. Ühe laoturiga kuum segu vastu külma alustades pikivuugist, esiteks lasta valtsi ainult natuke kuumale segule umbes 10cm. Kahe laoturiga kuum segu vastu kuuma alustades servadest kuni keskmise ca 15cm laiuse ribani. Kui eelrullimisel on vedav valts laoturi pool, siis tiheneb segu valtsi all hästi. See annab tasase katte, kuna veetav esimene valts sõidab juba eelrullitud kattel. Erand: järskudel tõusudel peab esivalts ees olema. Tõusudel kannab vedav valts üle eriti suure tõukejõu
tuleb eri kihtide piki vuuke üksteise suhtes nihutada vähemalt 15 cm võrra 55) Vuugi esialgsel tihendamisel peab rull liikuma piki vuuki, s.o põikvuuk tihendatakse põiki teed. - põikvuugi rullimisega savutame tasase ülemineku vanalt uuele sõiduteele. Et rull põhiliselt külmal kattel asub ja ei saa kuuma asfaldi sisse vajuda mis ei tekita ka astet(uuel kattel peaks olema umbes 10cm) -pärast kahte kuni kolme rullimis käiku kontrollitakse põikkallet ja tasasust pikivuuk ühe laoturiga kuuma segu vastu külma 1 alustada pikivuugist esiteks lasta valtsi ainult natukene kuumale segule umbes 10 cm. 2 siis rullida alates välis servast keskele, külma katte poole 56) Kui eelrullimisel on vedav valts laoturi poole siis tiheneb segu valtsi alt hästi. See annab tasase katte, kuna veetav esimene valts sõidab juba eelrullitud kattel. (kui tihendatakse vaatava valtsiga laoturi poole siis tekib seguvall, millest tulenevaid laineid on raske kõrvaldada.VEDAV VALTS LAOTURI POOL
paistab tuimana, varvuselt pruunikas laoturisse valamisel suitseb kollakalt vdi hallikalt eiolekleepuvustjalasebennastkergeltsegada,sideaineonmuutnudomadusi. 4.3.1. Killma segu ei tohi ehitamisel kasutada.Tuleb vena iihendust tehasegaja jouda selgusele, mida seguga tehakse. 4.3.2.U1ekuumenenud segu ei tohi katte ehitamisel kasutada. Voib kasutada nagu mittesiduvat materjali aluste, peenardeja nolvade rajamisel. 42. Kirjelda asfaltbetoonsegu paigaldust laoturiga Ettevalmistamisel ja planeerimisel tuleb jalgidajargmist: 1. laotur peab olema enne t66 alustamist tangitud, oli ja kiituselekked korvaldatud 2. laoturi tasandusplaat peab olema paigaldatud 6igesti, piisava laiusega ning 6igesti reguleeritud 3. jaotusteo pikkus peab vastama laotatava paani laiusele ja jaotusteo k6rgus peab vastama paigaldatava kihi paksusele 4. laoturi k6ik funktsioonid toimivad 5
Materjal teele segatakse ära, rull peale höövel kalded, rull 35. Millise rulli valiksid maantee asfalteerimisel põhitihendamiseks? Põhitihendamine 7-9 t tandem-(vibro-)rull või kombirull 36. Millise asfaldilaoturi valiksid maantee asfalteerimiseks? Olenevalt objekti vajadusest suurusest ratas kui kõva alus 37. Mis määrab (tavaliselt) asfalteerimise tootlikkuse? Tehase tootlikkus 38. Selgita rullide liikumisskeemi asfaldi tihendamisel (nii paanil kui ka vuugid). Peab olema laoturiga kooskõlas, 30-50m sõidetakse otse, alles kaugemal liigutakse teise jälje peale. 39. Millist tehnikat võiks kasutada maantee peenarde ehituseks? 40. Millist tehnikat võiks kasutada maantee muldkeha nõlvade planeerimiseks?
rullimist siseservast. Manööverdamised tuleb teha vanal või juba jahtunud kattel. ·Liiga kõrge lained valtsi kõrval, põikpraod valtsi taga, kleepumine valtsi külge, tugev vall valtsi ees. Liiga madal - Kui segu on juba liiga jahtunud ei aita vajalikku tihedust saavutada ka paljud rullikäigud, siis jääb kate poorseks ja võib enneaegselt puruneda või liikluse all järeltihenedes ebatasaseks formeeruda. ·Püüda laoturiga hästi tihendada, kõrge segutemperatuur rullimisel, rullida võimalikult järjest. ·Manööverdamisel vibro välja lülitada, eelrullimine ilma vibrota, mitte tihendada liiga suure kiirusega, ülesmäge vibroga allamäge staatiliselt, kui segu temp. alla 100 oC siis vibro väljas. ·Liigsete rullikäikude vältimine, rehvide lõikevigastuste ja õhurõhu kontroll kõikidel rehvidel, rehvide külge kleepumise ärahoidmine.
vabasegamisel saadud ja kuumalt või soojalt paigaldatud segu. 246. Mustsegu- vedelbituumenist või bituumenemulsioonist, liivas või killustikust või purustatud kruusast või kruusast saadav segu. 247. Segurisegu- mustsegu, mis segatakse statsionaarses või liikursegistis soojalt või külmalt ja paigaldatakse samuti soojalt või kulmult. 248. Bituumenmakadam- bituumensideainest ja fraktsioneeritud killustikust koostatud segu, mis võib olla valmistatud seguris ja paigaldatud laoturiga või moodustatud vahetelt teel kihiti laotatud killustiku kastmisel bituumeemilsiooni või kuuma vedelbituumeniga ja sellele järgneval kiilumisel peenkillustikuga. 249. Killustikmastiasfalt- asfaltbetoonisegu ilmastiku- ja kulumiskindel eriliik, mis koosneb bituumenist, kiudainest, fillerist, liivast Ja eriti vastupidavast tardkivikillustikust. 250. Valuasfalt- sitke bituumenist, fillerist ning skeleti mittemoodustavatest kivimaterjalidest kuumalt segatud
Bituumensideainest, liivast, killustikust kuumal segamisel saadud kuumalt-soojalt paigaldatud segu. 247. Mis on mustsegu Vedelbituumenist või bituumenemulsioonist, liivast, killustikust saadav segu. 248. Mis on segurisegu Mustsegu, mis segatakse soojalt või külmalt ja paigaldatakse soojalt või külmalt. 249. Mis on betuumenmakadam (kate) Bituumensideainest ja fraktsioneeritud killustikust koostatud segu, valmistatud seguris, paigaldatud laoturiga. 250. Mis on killustikumastiksasfalt(segu) Asfaltbetoonsegu ilmastiku- ja kulumiskindel eriliik, mis koosneb bituumenist, kiudainest, fillerist, liivast ja tardkivikillustikust. 251. Mis on valuasfalt Sitkebituumenist, fillerist, skeletti mittemoodustavatest kivimaterjalidest kuumalt segatud mittetihendatav mass. 252. Mis on dreenasfaltbetoon(segu)
annaabi.ee 
