Vahitorni ainuke sissepääs asub 9 meetri krgusel maapinnast ja on hoone ülejäänud osaga ühenduses ainult silla kaudu. Keskajal kasutusel olnud tstesild muutis torni vaenlase linnusesse tungimise korral viimaseks redupaigaks. Vahitorni peakorruse prandas metallvrega piiratud ruudukujulist ava, mille kaudu pääses 9 meetri sügavusse keldrisse. Pärimuse kohaselt hoitud siin keskajal pantvange, sellest ka torni populaarseim nimetus Vangitorn. Arvatavasti kasutati keldrit ka laoruumina. Peakorruse kohal on veel neli korrust, neist kolm algsete müürisiseste kaminatega. KAITSETORN Kaitsetorn on konvendihoone kige enam kannatada saanud ja ümber ehitatud osa. II korruse interjöör on säilitanud suures osas käesoleva sajandi algul antud ilme: krohvitud seintel neogooti stiilis maalingud ja kahhelkividest, tammepuust trepp ja galerii. Samast algab uus, külastajate ohutuse huvides rajatud betoontrepp, mis viib VII korrusele, kus nüüd on suviti avatud Tornikohvik
Torn on muust konvendihoonest eraldatud sahtiga, mida nimetatakse nii Lõukoerte auguks kui ka Lõviauguks. Vahitorni ainuke sissepääs asub üheksa meetrri kõrgusel maapinnast ja on ülejäänud osaga ühendatud ainult silla kaudu. Tänasel ajal sillale astudes võib kuulda ka lõvide möirgamist. Vahitornis asus ka üheksa meetri sügavune kelder. Mida kasutati laoruumina kui ka vangide hoidmis kohana. Kaitsetorn on hoone kõige enam kannatada saanud ja ümber ehitatud osa. Teisel korrusel krohvitud seintel on neogooti stiilis maalingud, põhielemendiks Buxhoevedendite vapisümbol. Kogu torni ulatuses on säilinud keskaegsed kitsad müürisisesed trepid. Torni kuuendakorruse kirdepoolsesse aknalauda on müüritud haruldane 13-siiruline piscina(kättepesunõu).
kõrgemale ja pimedamasse kohta suundudes on lõpp asukohaks sild. Keskajal kasutusel olnud tőstesild muutis torni vaenlase linnusesse tungimise korral viimaseks redupaigaks. Vahitorni peakorruse pőrandas on metallvőrega piiratud ruudukujuline ava, mille kaudu pääses 9 meetri sügavusse keldrisse. Pärimuse kohaselt hoiti seal keskajal pantvange. arvatavasti kasutati keldrit ka laoruumina. Peakorruse kohal on veel neli korrust, neist kolm algsete müürisiseste kaminatega. Kaitsetorn on konvendihoone kőige enam kannatada saanud ja ümber ehitatud osa. Teise korruse interjöör on säilitanud suures osas käesoleva sajandi algul antud ilme: krohvitud seintel neogooti stiilis maalingud, pőhielemendiks Buxhoevedenite vapisümbol, kahhelkividest ja dolomiidist kamin, tammepuust trepp ja galerii.
Kõrgemal sahti nurgas on vaadeldavad kaitsemeeskonna kunagise käimla jäänused. Seega oli "lõviauk" kaitsefunktsiooni kõrval vajalik kolme käimla kogumiskaevuna. Vahitorni peakorruse põrandas näeme metallvõrega piiratud ruudukujulist ava, mille kaudu pääses 9 meetri sügavusse keldrisse. Pärimuse kohaselt hoiti siin keskajal pantvange, sellest ka torni populaarseim nimetus vangitorn. Arvatavasti kasutati keldrit ka laoruumina. Peakorruse kohal on veel kolm korrust algsete müürisiseste kaminatega. Tänapäev Linnuses asub Saaremaa Muuseumi püsiekspositsioon, mis koosneb ülakorrusel asuvast vanema ajaloo osakonnast (avatud järkhaaval 1985. ja 1987. aastal), keldrikorrusel asuvast loodusosakonnast (avatud 1993. aastal) ja konvendihoone kirdetiivas asuvas ekspositsiooniosas, mis tutvustab Saaremaa ajalugu aastail 1939-1949 (avatud 2005. aastal).
Kõrgemal sahti nurgas on vaadeldavad kaitsemeeskonna kunagise käimla jäänused. Seega oli "lõviauk" kaitsefunktsiooni kõrval vajalik kolme käimla kogumiskaevuna. Vahitorni peakorruse põrandas näeme metallvõrega piiratud ruudukujulist ava, mille kaudu pääses 9 meetri sügavusse keldrisse. Pärimuse kohaselt hoiti siin keskajal pantvange, sellest ka torni populaarseim nimetus vangitorn. Arvatavasti kasutati keldrit ka laoruumina. Peakorruse kohal on veel kolm korrust algsete müürisiseste kaminatega. ,,Sturvolt": on linnuse loodenurgal asuv võimas torn, mis on koos keldriga kuuekorruseline. Kelder ja peakorrus olid kaetud tellistest ristvõlvidega, kuid säilinud on ainult keldrikorruse võlvid. Ülemised korrused on kaetud palklagedega. Üksikuid korruseid ühendasid omavahel müüri sisse ehitatud kitsad ja kõrgete astmetega trepid, mis algasid põrandast ca 1 meetri kõrgusel.
dansker, mille sissepääsu nägime dormitooriumis. Krgemal sahti nurgas on vaadeldavad kaitsemeeskonna kunagise käimla jäänused. Seega oli "Lviauk" kaitsefunktsiooni krval vajalik kolme käimla kogumiskaevuna. Vahitorni peakorruse prandas näeme metallvrega piiratud ruudukujulist ava, mille kaudu pääses 9 meetri sügavusse keldrisse. Pärimuse kohaselt hoitud siin keskajal pantvange, sellest ka torni populaarseim nimetus Vangitorn. Arvatavasti kasutati keldrit ka laoruumina. Peakorruse kohal on veel neli korrust, neist kolm algsete müürisiseste kaminatega. Kaitsetorn Kaitsetorn on konvendihoone kige enam kannatada saanud ja ümber ehitatud osa. II korruse interjöör on säilitanud suures osas käesoleva sajandi algul antud ilme: krohvitud seintel neogooti stiilis maalingud, phielemendiks Buxhoevedenite vapisümbol, kahhelkividest ja dolomiidist
Kõrgemal sahti nurgas on vaadeldavad kaitsemeeskonna kunagise käimla jäänused. Seega oli "lõviauk" kaitsefunktsiooni kõrval vajalik kolme käimla kogumiskaevuna. Vahitorni peakorruse põrandas näeme metallvõrega piiratud ruudukujulist ava, mille kaudu pääses 9 meetri sügavusse keldrisse. Pärimuse kohaselt hoiti siin keskajal pantvange, sellest ka torni populaarseim nimetus vangitorn. Arvatavasti kasutati keldrit ka laoruumina. Peakorruse kohal on veel kolm korrust algsete müürisiseste kaminatega (Aluve,1980). 15 3. TÄNAPÄEV 3.1. Restaureerimine Kuressaare linnus-kindluse põhjalikku restaureerimist alustati 1968. a. Esimesena taastati osa kirdevalli ja Idabastioni müüritisest ning Suurtükitorn. Järgnes konvendihoone üle kümne aasta
Reeglina pääses keldrisse ka otse tänavalt, eeskoja akende all paiknevate sissepääsude kaudu (sageli säilinud ulatuslike ümberehituste käigus ning veel praegugi tihti kasutatavad). Laiade eeskodade korral kasutati selle vahelae toestamiseks raidkiviposti (-poste), mis olid reeglina rikkalikult profileeritud ning kaunistatud. Poolkülm eeskoda oli keskaegse elamu olulisim ruum (ainus küte oli mantelkorsten). Seda kasutati nii töö- kui laoruumina, seal sõlmiti sageli ka kaubatehinguid ja hoiti kaupu. Seega oli eeskoda hoone teatud esindusruum ning seepärast oli ta sageli ka mitmesuguste raidkividega kaunistatud. Elutuba (dörnse) oli elamus samuti avar, keskmiselt 40-60 ruutmeetri suurune. Elutoa aknad avanesid reeglina hoovi poole ja olid kujundatud tavaliselt paarisaknana, mida keskelt toetas raidkivisammas (sageli kunstipärane) ning ka mille küljed (palestikud) olid raidkivitahvlitega kaunistatud. Elutoast läks
annaabi.ee 
