Peahoone ümbrus kujundati kauniks avaraks pargiks Riia linnaaedniku Georg Kuphaldti projekti järgi. Liigirikast parki kaunistavad tiigid, neid ühendavad kanalid ning malmsillad, samuti kaunis piirdeaed. Püstitati suur hulk stiilseid kõrvalhooneid, neist suur osa maakividest ja punastest tellistest.Kõrvalhooned on jaotataud mitmesse põhigruppi. Viljandi maantee äärde jääb lauda- ja tallikompleks, samuti kuivati ja ait. Suure-jaani suunas paiknevad aida- ja laokompleks. Otse peahoone kõrval asub barokne nn vana proua maja, mis oli varem peahoone. Pargi servas tiigi kaldal on viinavabrik ja nuumhärgade tall. Kogu kompleksi piirab suurejooneline kivimüür. Mõisakeskusesse suunduvad kolm teed mõisaaia tagant kulgev ajalooline Paia-Viljandi maantee ning Olustvere raudteejaama suunduv tee kujundati kaunideks pikkadeks alleedeks. Olustvere alleed on Eesti ühed pikimad. Von Fersenitelt 1919. aastal võõrandatud mõisahoonesse kolis 1920
Meie jalge ees loksusid vastu kaid Muuga lahe detsembrikuised rohekashallid lained.” Jätkus asjalik jutt, harjumusvastaselt vaba kiiduhüüetest parteile ja valitsusele: “ Tallinna Uussadam saab meie Läänemere suurimaks. Siia saavad sisse sõita kõik need ookeanilaevad, mis Taani väinadest läbi pääsevad. Ka seisukohti peaks esialgu jätkuma, sest kaide üldpikkus on 1800 meetrit. Kui siia lisada kõikvõimalikud moodsad laadimismehhanismid, avar külmutusseadmetega laokompleks ja 300 000 tonni vilja mahutav elevaator, saab pikematagi selgeks, et uue sadama kaudu suureneb ja kiireneb meie maa kaubakäive tunduvalt. Kogu sadamaterritoorium on kätte võidetud merelt. Selleks tuli paigaldada ja teisaldada ligi 7 miljonit kuupmeetrit pinnast.” Sadama kaubakäibeks oli kavandatud kuni 5,5 miljonit tonni veoseid aastas. Nii õnnistati sisse Novotallinski Port. Varsti pärast pidulikku tseremooniat lasksid naljamehed
Uusi,suuremaid ja kaasaegsemaid ladusi vahavad nii tööstus kui kaubandus. Ladude vajadus tööstuses on suhteliselt kitsalt orjenteeritud, spetsiifilise iseloomuga ja seotud kasutatava tooraine, materjalide, komponentide ning valmistoodangu iseloomu ja eripäraga. Lao planeerimise etapid:lao asukoha valik, hoonete ruumide ja tehnoloogia planeerimine, laoinventari planeerimine, laotehnika planeerimine, tegevuste planeerimine, personali planeerimine. Peaaeg alati on tähtis el laokompleks paikneks logistiliselt soodsas asukohas. Logistiliselt soodsale asukohale khtivad järgmised nõuded: 1)sadama, lennuvälja ja raudteesõlme läheduses. 2)kaubaterminali(de) lähedus. 3) liiklussõlme lähedus, kus on võimalik sõita välja erinevatele magistraalteedele. 4) hea ligipääsetavus klientidele ja teenindavale veokipargile. 5) lähedus peamistele klientidele. 6) sõltumatus ülekoormatud liiklussõlmedest. 7) muude laokomplekside ja jaotuskeskuste lähedus 8) Reservmaa olemasolu,
Kuna ladu on turundustööriist, tuleb selle asukoha valikul arvestada eelkõige teenuse kasu- tajate klientide vajaduste ning soovidega. Kliente huvitab eelkõige, et veokulud oleks väikesed ja tarneaeg lühike. Tuleb mõista, et klienti ei huvita vähemalgi määral, kus kaupa hoitakse seni- kaua, kuni see toimetatakse saajale õigeaegselt ja vastuvõetavate kuludega. Üldjuhul on peaaegu alati tähtis, et laokompleks paikneks logistiliselt soodsas asukohas. Kui vaadelda võimalike vajaduste ringi, kehtivad logistiliselt soodsale asukohale järgmised nõuded: · sadama, lennuvälja ja raudteesõlme lähedus · kaubaterminali(de) lähedus, kuhu saabub pidevalt kaup või viiakse seda terminali · liiklussõlme lähedus, kust on võimalik sõita välja erinevatele magistraalteedele · hea ligipääsetavus klientidel ja teenindaval veokipargil
2. Kirjastust Mustvalge juhib mees nimega Ilves Ilves võis olla ? ka naine 3. Andres Põder helistas Ilvesele Õ 4. Põder ja Ilves olid erinevates linnades nad võisid olla ka ? samas linnas või sõita autodega maanteel 5. Põder ja Ilves rääkisid Põderi äratulekust Karulaane ? harukontorist Metsalaane laokompleks võib olla Karulaane harukontori üks osa 6. Ilves algatas vestluse Metsalaane laokompleksi teemal ? vestluse võis algatada ka Põder, tema siiski helistas 7. Lugu ei räägi sellest, kas Mäger on diplomeeritud arhitekt või V mitte loos on kirjas, et on üliõpilane 8. Vestluse käigus rääkisid Ilves ja Põder võimalikust lepingu ?
Kliente huvitab eelkõige, et veokulud oleks väikesed ja tarneaeg lühike. Tuleb mõista, et klienti ei huvita vähemalgi määral, kus kaupa hoitakse seni- kaua, kuni see toimetatakse saajale õigeaegselt ja vastuvõetavate kuludega. Üldjuhul on peaaegu alati tähtis, et laokompleks paikneks logistiliselt soodsas asukohas. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Kui vaadelda võimalike vajaduste ringi, kehtivad logistiliselt soodsale asukohale järgmised nõuded: • sadama, lennuvälja ja raudteesõlme lähedus