5 cm "Veenuse sünd" on sümboolne lugu sellest, kuidas taevalikust müsteeriumist ilmub maailma armastusjuma- lanna. Antiikmütoloogia legendi järgi haavas Kronos sirbiga oma magavat isa Uranost. Tükike jumalatesoo esiisa ihust, mille tagajärjel pol-
" *** E.M.Remarque "Unistuste tuba" "Elu on liiga pikk, et kogu aeg kellegagi koos olla." *** "Kõik, mis põhjusi vajab, on kahtlane." *** "Ei saa minna tagasi, miski ei seisa paigal, ei Sina ise ega see muu." Remarque "Varjud paradiisis Unistuste tuba Raamat "Unistuste tuba" on romaan kuulsa kirjaniku varajasest loomingust, kus ta kirjutas veel oma päris nime Erich Remarki all... Peategelased: Ernst Kõrval tegelased Lanna Trix Fried Paulake ... KOKKUVÕTE: Raamatu alguses saab ta tuttavaks ühe noore tüdruku Elisabethiga, kes on otsekui loodud tema modelliks. Kui Elisabeth esimest korda imelisse Unistuste tuppa, onu Fritzu koju sisenes, tundis ta, et pole kunagi varem midagi nii kaunist näinud. Seinal rippus kunstniku maal tema armastatud naisest, kes oli juba elavate seast lahkunud, kuid nagu Fritz ütles, siis tema hing elab ikka temaga. Kogu unistuste toas valitses mõnus mahe valgus ja imeline lõhn...
Kui Ernst ja Elisabeth kohtusid,tekkis nende vahel midagi erilist.Kuid peagi pidi Ernst tagasi minema Leipzigisse.Noored jätsid hüvasti ja lahkusid teine teisest raske südamega. Leipzigis kohtas noormees võluvat naist Lannat,Kellega Ernstil läks asi paljast sõprusest palju kaugemale ja Elisabeth ununes peagi.Justkui unest ärgates meenus talle kodulinn,onu Fritz ja Elisabeth ja ta tahtis koju sõita,aga see katse ebaõnnestus-kirg Lanna vastu ületas kõik teised. Kuid siis juhtus midagi ootamatut! Kunstnik Frits suri. Kohe pöördus Ernst kodulinna,lõpetas kõik suhted Lannaga ning ühines leinajatega.Mitu kuud elas ta sügavas masenudses,luues muusikalist teost sõber Fritzu mälestuseks.Tema töö õnnestus ja ka Elisabethiga leppisid nad ära. Kõik oli toas endine,kuid mitte kõik,unistuste tuba polnud enam endine,sest polnud Fritz Schrammi. Järeldus-Elu on habras ja seda tuleb hoida
maalikunstnikud antiikkunsti täiuslikuks. Eestis võib leida hooneid, kus kreeka templid on mõjutanud nende väljanägemist. Antiikaja kunsti võib lugeda vaimustuse ja eeskuju allikaks. Ehituskunst ehk arhitektuur Kõige olulisemad ja uhkemad kreeka ehitised olid templid, mis tavaliselt ehitati marmorist. Igas suuremas linnas oli mitu templit ja neid oli ka maakohtades. Üks kõige kuulsamaid on Periklese ajal ehitatud juma- lanna Athena tempel Parthenon. Paljusid arhitektuuriobjekte ehtisid skulptuurid, millest on juttu hiljem. Skulptuur Skulptuur – kuju, nendega kaunistati Kreekas templeid, turuplatse ja teisi avalikke kohti. Algul valmistasid hellenid savist ja pronksist väikseid kujukesi, kuid hiljem hakati kasutama marmorit. Skulptuurid olid üsna algelised, nendel oli jäik sirge asend, külgedele surutud käed ja otsevaade. Väga kuulus skulptor oli ateenlane
Abielunaise õiguslik seisund oli mehega peaaegu võrdne. Vanas-Egiptuses kasvatas naine tütart ja isa poega. Nad õpetasid lastele käitumist, kombeid ja seda, et lapsed olid lugupidavad. Näiteks kui abielu lahutati säilitasid mees ja naine eraldi vara ning ühisest varast võis naine saada ühe kolmandiku ühisvarast. Vanas-Egiptuses oli naise positsioon perekonnas ja ühiskonnas erandlikult kõrge. Vanas-Egiptuses kujutati naisi ka jumalannadena. Kõige kuulsam Egiptuse juma- lanna on Isis. Teda kujutati noore naisena, kellel olid peas kaarjad lehmasarved ja nende vahel on päikeseketas. Teine kuulus on Hathor. Teda kujutati lehmapea või lehmasarvadega. Hathor kaitses eriti naisi. Seega olid naised ka jumalannade seas kuulsad. Vanas-Kreekas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus. Nad pidid alluma abikaasale, isale või mingile meessugulasele. Samuti abielus domineeris mees. Tavaliselt abiellus 30-40-aastane mees puberteedieas tüdrukuga
ametlikku protsessiooni. Persepolise reljeefid Persepolise lossi rekonstruktsioon Uus-Babüloonia · 612.a. taastas Babü- lon oma ise- seisvuse. Linn ümbritseti müüridega. Müüris oli mitu väravat ja iga 50m järel vahi- torn. Peavä- rav oli pühen- datud juma- lanna Istarile. Istari värav Üks kaheksast Babüloni peasissekäi- gust Istari värav asub praegu Ber- liinis Pergamoni Muuseumis. Ehitis viidi Iraagist ära 20.saj alguses. Saddam Hussein lasi väravast teha 2/3 mõõdus koopia. Värav on laotud vedela asfaldiga glasuuritud ahjus põletatud madala profiiliga tellistest. Draakonid sümboliseerivad linna jumalat ja igavese elu andjat Mardukit Lõvid on jumalanna Istari sümboliks. Värav juhatas külalised linna tähtsama-
sõnatüvele ja moodustab sellega koos uue lekseemi. Paikneb sõnavormis enne muutetunnuseid. Liide moodustab tavaliselt ühe kindla sõnaliigi sõnu. Tuletises võib olla üks v mitu liidet. Teineteisele järgnevad liited moodustavad liitliite, aga võivad mõnikord sulada kokku uueks iseseisvaks liitevariandiks, mis liitub otse lihttüvele SULANDLIIDE. Sellised on nt nda, -stu, -tle liited. Teistes sõnavormides peale verbi esineb harvem, käändsõnadel nt. lanna ja stus liide. 24. ALUSSÕNAKS nim seda lekseemi, millest tuletis on moodustatud ja mille tüvi moodustab osa tuletise tüvest, nt mägi mäe-stik.Alussõnaks võib peale lihtsõna olla ka tuletis v liitsõna. Tuletise ja alussõna vahel on lisaks morfoloogilisele ka tähendusseos. Teatud tuletustüüpides võib alussõnaks olla ka kahe sõna ühend, nt. kaks korrust kahe+korruse line. Sellist moodustust nim liitsõnatuletuseks, sest
Giovanni Boccaccio ,,Dekameron." Dekameron on raamat, kus inimesed tulevad kokku ja jutustavad Pampinea juhtimisel novelle, mis võiksid nende arvates teisele õpetuseks olla. Raamatu tegevus toimub kümne päeva jooksul ning iga päev räägitakse kümme novelli. Raamatus on selgelt tunda renessansi jooni ja raamat on väga humanistlik. Seda võime järeldada igast tema jutust. Esimeses minu loetud novellis käis aadlisoost gascogne´lanna palverännakul ja tagasiteel peatus ta Küprose saarel. Naisele tehti liiga ja ta palveid ei võetud kuulda. Kui naine kuninga juurde tahtis pöörduda öeldi talle, et kuningas on arg ja mannetu ning et kuningas ei pane kunagi kellelegi mingi karistust. Tänu naisele sai kuningas julgeks ja edaspidi said süüdlased õiglaseid karistusi. Sellest jutust võime näha, et inimeste kaitsemine oli tegelikult kõrgelt väärtustatud ja inimesed pidasid õiglusest väga suuresti lugu.
9. un point punkt 10. un agenda märkmik 11. un univers maailm, universum , 12. une secrétaire sekretär 13. un an aasta 14. français. e prantslane, -lanna , 15. la France Prantsusmaa 16. une création loomine; looming ; 17. une mode mood 18. un directeur direktor 19. un photographe fotograaf 20. habiter qch, à qch,1 elama (kuskil)
arhitekt, tegutses kuningas Francois I valitsemise ajal mõnda aega Prantsusmaal. 501 Partenon -- jumalanna Pallas Atena tempel Ateenas, ehitatud a. 447--438 e. m. a. Cenalis, Robert (surn. 1570) -- prantsuse piiskop ning ajaloolane. Ta tähtsaim teos on «Gallia ajalugu» (1557). ... Efesose Diana templiga... mis Herostratose surematuks tegi... -- Efesos -- muistne kreeka linn Väike-Aasia läänerannikul kuulsa Artemise (Diana, s. o. jahijuma-lanna) templiga, mida loeti antiikajal üheks seitsmest maailmaimest. Et jäädvustada oma nime ajaloos, süütas kreeklane Herostratos 356. a. e. m. a. templi põlema. Lk. 106 William Vallutaja -- William I, Inglise kuningas a. 1066-- 1087. Lk. 107 Gregorius VII -- Rooma paavst a. 1073--1085. Lk. 110 Vitoria -- linn Põhja- Hispaanias kuulsa XII sajandi ehitatud katedraaliga. Vitre -- linnake Loode-Prantsusmaal Jumalaema kirikuga XV--XVI sajandist.