aasta kevadel. See oli varustatud kahe ajakohase pöördahjuga, mille läbimõõt oli 2,1–2,4 meetrit ja pikkus 45 meetrit. Kütusena kasutati peenestatud kivisütt. Selle tehase tootmisvõimsus oli 1914. aastal 73 000 tonni aastas. Samal ajal lõpetati teises tehases järk-järgult töö. Seetõttu toodeti 1913. aastal tsementi 102 000 tonni ja töölisi oli üle tuhande inimese. Esimese maailmasõja järel kulges tootmine vahelduva eduga, olenedes kogu Euroopa majanduse tõusudest ja langustest. 1920. aastate alguses oli Kunda tsemenditehases suureks tehniliseks uuenduseks täielik üleminek põlevkivile kui kohalikule kütusele. Alates 1938. aastast hakkas toodang jälle kasvama ja ületas aastas 78 000 tonni piiri. Töölisi oli tsemenditehases 571 ja Ubja põlevkivikaevanduses 344. Pärast seda, kui Nõukogude Liit Eesti okupeeris, natsionaliseeriti nii tehas kui ka kaevandus. Tehase uueks nimeks pandi tsemenditehas Punane Kunda. Teise maailmasõja ajal töötas tehas
Kui lainetus jõuab randa teatud nurga all, nii et setted hakkavad liikuma rannajoonega paralleelselt, siis sellist setete liikumist nimetatakse setete pikirändeks. Kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda, võib setete pikirände tulemusena hakata kujunema maasäär. Allikas: koht, kus põhjavesi maa peale voolab Rannikul esinevate pinnavormide kujunemine oleneb · Lainetuse tugevusest, · Alalistest tuultest, · Kivimite vastupidavusest, · Maapinna tõusudest ja langustest (tektoonilistest liikumistest) · Järskrannikutel süveneb veekogu kiiresti, lainete suur energia, kulutav tegevus- murrutuskulbas · Kulutusrannad- õgvenemine ehk rannajoone sirgemaks muutumine · Laugrannikud- ülekaalus kuhjav tegevus. Süveneb aeglaselt, lainetel randa jõudes väike energia. Rannavallid, barrid- veealused vallid, maasäär · Selfiliustik kinnitub mäe- või mandriliustiku külge Toetub selfile või ujub meres
Jõuülekanne edastab seega väntvõlli pöördemomendi käiguosale ja võimaldab pöördemomenti muuta. Traktori jõuülekanne tagab ka mootori võimsuse kandmise traktoriga ühendatud masinale. Jõuülekannet on vaja seetõttu, et mootori pöörlemissagedus on traktori veorataste (roomikute) pöörlemissagedusest tunduvalt suurem. Sõltuvalt pinnase takistusest, tööseadiste koormuste kõikumistest, veeretakistuse ja haardevõime muutustest, tee või pinnase tõusudest ja langustest võib traktori liikumistakistus muutuda laiades piirides ja järelikult on vaja ülekantavat pöördemomenti muuta, et ületada takistusi ja kindlustada mootori ökonoomne kasutamine. Sisepõlemismootorite pöördemomendi nimivarutegur on 20% piires, seega ei ole sisepõlemismootorid kuigi hästi kohanevad nende pöördemoment ja pöörlemissagedus ei muutu nii palju kui vaja. Tulenevalt eeltoodust tulebki traktoritel kasutada jõuülekannet. Jõuülekanded liigitatakse järgmiselt:
pöördemomendi mootorilt vedavatele ratastele ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekande vajadus tuleneb järgmistest põhjustest. Mootori pöörlemissagedus on auto veorataste pöörlemissagedusest palju kordi suurem ja auto liikumistakistus muutub pidevalt laiades piirides. Seda põhjustavad pinnase eritakistuse ning rataste veeretakistuse ja haardevõime muutused, mis on tingitud tee või pinnase tõusudest ning langustest. Järelikult on veoratastele kantavat pöördemomenti vaja muuta, et ületada kasvavaid takistusi, täielikumalt kasutada mootori võimsust ja saavutada suur tootlikus väikese kütusekuluga. Sisepõlemismootorid ei ole kuigi hästi kohanevad. Välistakistuse muutumise korral ei muutu nende pöörlemissagedus ja pöördemoment nii palju kui vaja. Nimetatud põhjuste tõttu tulebki autodel kasutada jõuülekannet. Jõuülekandeid võib liigitada järgmiselt:
RAND - maa-ala, mille piires rannajoon kõigub laiuskraad RANNIK - maismaa ja veekogukokkupuutala, mille piires lainetustegevuse tulemusena on kujunenud spetsiiflised pinnavormid PADUMERI -lauge ranniku osa,m is tõusu ajal jääb vee alla ja mõõna ajal kuivale Rannikul esinevate pinnavormide kujunemine oleneb: a) Lainetuse tugevusest, tuulest b) Kivimite vastupidavusest lainetele c)Maapinna tõusudest ja langustest (tektoonilised liikumised) 17 RANNIKUTÜÜBID a) lauged, lauskrannikud - ülekaalus lainete kuhjav tegevus b)pankrannik - ülekaalus kulutav tegevus (Eestis sageli FJORDRANNIK (FJORD - pikk, kitsas järskude kõrgete kallastega sügav laht või väin) Norra rannik SKÄÄRRANNIK (SKÄÄR - kristalsete kivimitega kaljusaar) nt.Edela-Soome rannik
annaabi.ee 
