Maa kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja pinnalt lahkunud kiirguste vahe. Maa soojuskiirgus kõrgema to-ga maapinnalt suunatud kiirgus madalama to-ga atmosfääri. Atmosfääri vastukiirgus kõrgema to-ga atmosfääri poolt madalama to-ga maapinna poole suunatud kiirgus. Efektiivne kiirgus on maasoojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Positiivne ef.kiirgus, kui maa soojuskiirgus on suurem. Polaaraladel negatiivne, pöörijoontevahelisel alal aasta ringi positiivne. Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, sest pinnalt lahkuvad ja pinnas neeldunud kiirgusvood on võrdsed. Kasvuhooneefekt - to ja niiskuse suurenemine seeläbi, et atmosfäär ei lase tänu nn kasvuhoonegaasidele (CH4, CO2, N2O, H2O, freoonid) välja maapinnalt tagasipeegeldunud soojuskiirgust. Tuul on õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mõjutatud õhurõhkude erinevusest. Õhumass on ühesuguste omadustega ( to ja niiskus) suur õhukogum, saab omadused aluspinnalt....
15. Kuidas on seotud õhu soojenemine/jahtumine suhtelise õhuniiskusega? Õhu jahtumisel suhteline niiskus suureneb, soojenemisel väheneb. 16. Millised füüsikalised suurused kirjeldavad pindpinevust? Pindpinevusjõud, pindpinevustegur ja pinnaenergia. 17. Nimeta igapäevaelust, loodusest, tehnikast 10 mullide tekkimise/kasutamise kohta 1. Vee keemine – aurumullid 2. Süsihappegaasimullide eraldumine karastusjoogi pudeli avamisel 3. Õhu segamine kosest langevasse vette 4. Murdlainetusel õhu segamine vette 5. Kõrrega vee/mahla sisse puhumisel tekivad mullid 6. Sukelduja väljahingatava õhu pinnaletõusmine 7. Söögisooda reageerimisel happega tekivad gaasilised saadused, mullid 8. Järvesettest bioloogilisel lagunemisel kerkivad gaasimullid 9. Mullitajaga mängimine, puhud ja tulevad mullid 10. Nõude pesemisel lööb nõudepesuvahend vahtu 18. Millest sõltuvad faasisiirded? Faasisiirded sõltuvad rõhust ja temperatuurist.
Linnamoelise rõiva hankimiseks ei tarvitsenud linna sõita, selle võis tellida ka Geord Adniel Kiire tüüpi küla(aleviku-)rätsepalt. Kuid siis ei saanud muidugi kindel olla, kas ülikond just viimast buenos Airese või Londni snitti järgib. Anglofiilsus oli moes. Moodi hakkasid senisest üha enam mõjutama kino ja ajakirjandus, mis vahendasid küllalt operatiivselt nii Pariisi, Londoni kui New Yorgi moeuudiseid. 1920ndail hülgasid naised korseti ja riietasid end vabalt langevasse, alla viidud vöökohaga särkkleiti. Moekas oli olla nooruslik ja sportlik, kanda poisipead, pottkübarat ja kunstsiidist sukki. 1930ndail tuli krsett varasemast leebemal kujul tagasi, kübarad mitmekesistusid, moodi tulid laiad pikad püksid. Toidusedel muutus senisest mitmekesisemaks. Rohkem hakati tarbima piimatooteid, värsket liha ning aeg-ja puuvilju.Suuresti tänu maanaiste seltside tegevusele levis kompottide, mooside ja mahlade, samuti salatite
E(S t+1) S t i i* ---------------------- = ------------ St 1 + i* Kui ajaperiood on lühike või välisvaluuta intressimäär on madal, siis nimetaja muutub i i* -ks ja kogu valem muutub: E (% St) = i i* Oodatav valuutakursi muutus võrdub intressimäärade vahega. Investor ei investeeri langevasse valuutasse, kui ei saa kompensatsiooni kõrgema intressimäära näol (pluss riskipreemia). 1.6. Intressimäära pariteedi teooria (seos 5) Intressimäära pariteedi teooria (The Interest Rate Parity Theory ,IRPT) on fundamentaalseim seos rahvusvahelistel finantsturgudel. Nagu rahvusvahelise Fisheri efekti puhul, IRPT kirjeldab seoseid intressimäärade vahel. Kuid, erinevalt Fisheri valemist, kus lähtutakse oodatavast valuutakursist, baseerudes kursiootuste teoorial
, elektrivälja vektori tasand, peegeldustegur on määratud peegeldunud kus on otselaine ja peegeldunud laine µ0µr elektriväljatugevuse suhtega langevasse elektrivälja tugevusse. d kus Peegeldustegurid avalduvad Fresnelli peegelduse valemitena: on materiali lainetakistus. Sellisesse 0 r
subtroopilise maksimumini. Ekvatoriaalvööndis on summaarse kiirguse hulk väiksem kui subtroopikas. Hajumise ja neeldumise tõttu nõrgeneb summaarne voog pilvitu atmosfääri puhul 20 %. Pilvisus nõrgendab veel 20-30 %. Nõnda jõuab maapinnale 50-60 % kiirgusest, mis oli atmosfääri ülapiiril. Albeedo Mingi pinna albeedoks e. peegeldusteguriks nim. sellelt pinnalt peegeldunud voo suhet sellele pinnale langevasse voogu. Looduslike pindade albeedod muutuvad üsna kitsastes piirides ( 10-30 %), vaid lumi ja vesi moodustavad erandi. Vee puhul sõltub albeedo oluliselt kiirte langemisnurgast. Tervikuna on veepindade albeedo väiksem kui maismaa oma. Pinnase puhul sõltub albeedo pinnase niiskusest. Kui muld on niiskem, on albeedo väiksem ja pinnas neelab enam kiirgust. Erinevate pindade albeedol on selgesti avalduv ööpäevane ja aastane käik, mis on tingitud Päikese kõrguse muutustest.
annaabi.ee 
