Nimelt valitakse igast ringkonnast üks poiss ning üks tüdruk. Selle aasta 12.ringkonnast loositakse välja nimed Prim ja pagaripoeg Peeta. Katniss aga astub oma õe eest vabatahtlikult välja ning läheb ise areenile. Areenil käib võitlus elu ja surma peale ning võitjaid saab olla ainult üks. Seal varitsevad Katnissi igasugused takistused: mürgised taimed, vee ja söögi leidmine ning muidugi ka tema vastased, teised tribüünid. Õnneks saavad sponsorid võistlejatele pisikeseid langevarje saata. Kuigi neid ei saadeta tihti sest, et need maksavad tohutult palju. Langevarjud sisaldavad asju, mida tribüünidel hetkel kõige rohkem vaja on. Kui Katniss ja Peeta Kapitooliumi viivas rongis on, ei räägi nad omavahel peaaegu sõnagi. Nende juht Haymitch on koguaeg purjus ja alguses tundub, et ta ei taha Katnissi ja Peetat aidata, kuid kui Katniss rongis Haymitchi jahmuma paneb, tundub mehele, et nendes tribüünides on veel lootust. Tribüünide koju jõudes hakatakse
Järgmisel päeval läksid kolm nekrutit hulluks. Üks saadi kätte, peksti läbi ning seoti kinni, kuid teised kaks jooksid minema. Paul hakkas neile järgi jooksma, kuid kaeviku ava varises kokku ning kõik jäid kaeviku sisse kinni. Mõni hetk hiljem kaevati uks lahti. Varingu põhjuseks oli pommitamine. Algas sõjategevus. Prantslased tungisid peale, kuid sakslased tõrjusid nad kohe tagasi ning tegib vastupealetungi. Prantslastelt varastati toitu, granaadi vaskrõngaid ja langevarje, mis saadeti koju. Seitsmendas peatükis läheb Paul, Kat, Tjaden ja veel üks mees kanalisse ujuma, kus nad näevad teisel kaldal kolme prantsuse naist. Öösel mindi neile külla, kuid Tjaden joodeti ennem täis, sest mehi oli neli. Tjaden jäi kaevikusse. Varahommikul mindi kaevikusse tagasi ning ei öeldud sõnagi, et nad käisid teisel kaldal. Järgmisel päeval saab Paul teada, et saab puhkust ning pärast seda läheb õppelaagrisse. Kat ja Kropp saadavad ta rongijaama ning Paul
leekkuulidega. Kõigepealt tikkis inglise lendur dirizaabli kaks korda ninast sabani kuulidega läbi, kusjuures sakslased said ka lennukile mitu korda pihta. Leefe-Robinsoni üllatuseks lendas SL 11 täiesti rahulikult edasi. Lõpuks ründas inglane dirizaablit saba alt, avades tule 150 meetri kauguselt. Alles siis süttis õhulaev põlema ja hakkas nii kiiresti langema, et oleks inglise lendurile peaaegu kaela sadanud. Londonis sündinud Schramm ja kõik viisteist meeskonnaliiget hukkusid langevarje õhulaeval polnud. Saksa armee tegi sellest kaotusest üsna radikaalsed järeldused. Edaspidi sõjaväe õhulaevad enam Inglismaa kohal ei tegutsenud ja 1917. aastal loovutas armee kõik dirizaablid laevastikule. Uue peremehe teenistuses tuli neil pidevalt mere kohal tegutseda ja peagi tuli ilmsiks, et liimitud liited ei pea -6- niiskes keskkonnas kuigi kaua vastu, nii et iga lennult tagasijõudnud õhulaev tuli kohe remonti saata
Prantslased suunduvad varjendi poole. Sõdurid suudavad nad taganema sundida. Vastaste varjenditest haarati kaasa konserve. Öösel valvepostil olles mõtles Bäumer:"Ja isegi siis, kui meile tagastataks me nooruse maailm, ei oskaks me temaga peaaegu et mitte kui midagi peale hakata." Üks kadunud ja haavata saanud sõdur karjus, kuid teda ei leitud. Paari päeva pärast hääl vaibub. Sõdurid korjasid granaatide vasest rõngaid ja prantsuse valgusrakettide siidist langevarje, et need kodustele saata (esimeste vajalikkust ei osatud seletada, kuid teistest tehti pluuse). Taas toodi juurde uusi noori sõdureid, kes polnud mingit väljaõpet saanud. Lahingus langes neid hulgaliselt. Ellujäänuid õpetasid vanemad sõdurid varjuma ning relvi kasutama. Lahingutegevuses oli ka Himmelstoß hädine. Tühise kriimustusega puges ta pommilehtrisse peitu. Haie Westhaus vaevles seljavigastuse käes. Arvati, et ega ta kaua enam ei ela
kruubipudru ja teised kes olid juba paremas meeleolus, kuna suurtükituli oli vaibunud. Päevad möödusid ja iga tund oli arusaamatu ja endastmõistetav. Rünnak vaheldus vasturünnakuga ja surnud kuhjus aina juurde. Üks kadunud ja haavata saanud sõdur karjus, kuid teda ei leitud. Päevad olid palavad ja laibad lamasid matmata. Paari päeva pärast hääl vaibus. Sõdurid korjasid granaatide vasest rõngaid ja prantsuse valgusrakettide siidist langevarje, et need kodustele saata. Esimeste vajalikkust ei osatud seletada, kuid teisest tehti pluuse. Nad kaotasid palju mehi, enamasti nekruteid. Neile toodi taas juurde uusi noori sõdureid, kes polnud mingit väljaõpet saanud. Ellujäänuid õpetasid vanemad sõdurid varjuma ning relvi kasutama. Lahingutegevuses oli ka Himmelstoss hädine ja Paul läks talle kallale. Haie Westhaus vaevles seljavigastuse käes ja arvati, et kaua ta enam ei ela. Teine kompanii vahetati välja, ning viidi mujale
annaabi.ee 
