Kokku oli tal käsutada 6666 leegionit, igaühes 6666 kuradit. Loomulikult ei mahtunud need kõik maa-alla Ilumetsa kanti, sest kuradeid läks laste ja patuste hirmutamiseks tarvis teisteski maades. Kraatrite esmauurijaks oli hilisem akadeemik Artur Luha, kelle tööd sõja tõttu katkesid. Pärastsõja aastail oli viljakaim uurija Ago Aaloe, kes selgitas kraatrite morfoloogia ja selle nõlvade dislotseeritud struktuuride alusel meteoriidi langemissuuna, Põrguhaua põhja täitvate setete alusel aga ka ligikaudse vanuse umbes 6000 aastat. Tavaliselt jaotatakse meteoriidikraatrid löögi- ja plahvatuskraatriteks. Esimesed tekivad suhteliselt aeglaselt (0,5-3 km/s) langevate suurte meteoriitide löökidest. Sellise kiiruse puhul puruneb meteoriit vastu maad põrgates ning kildude laialipaiskumine tekitab koos lööklainega kraatri. Plahvatuskraatrid
kraatriindeksi, sügavuse ja läbimõõdu suhtarvu abil. Kraatrivalli kuju Kraatrivall, mis süvendit ümbritseb, võib olla nii katkematu kui ka ühest või mitmest kohast katkev maapinna ülakihtide üleskergitatud osa. Kõige laialivalguvamad on vallikontuurid väikekraatritel, mis asuvad haritaval põllumaal või on otsese inimtegevuse mõjul märkimisväärselt rikutud. Mõnikord ühtib kraatri madalaim valliosa meteoriidi langemise suunaga, kõrgeim valliosa on aga langemissuuna pikendusel. See asjaolu ahvatleb taastama meteoriidikeha langemissuunda valliehituse kuju põhjal. Valli jäänused kraatrite ümbruses on suhteliselt vastupidavad ka hilisematele kulutusprotsessidele, hoolimata pinnase suurest kobestumisest tekkemomendil. Eriti kehtib see aluspõhjakivimi plokkidest kergitatud valli tuumaosa puhul. Seetõttu on valli olemasolu väikekraatrite määramise üks põhitunnus. Vallimaterjali koostis ja ehitus
algne huvi teise huvitava teemaga. Leht ja okaspuu langetamine Raielangitöödest on langetamine efektiivsuse seisukohast kõige kaalukam, samas kõige ohtlikum tööohutuse mõttes. Langetamistehnika ja -suuna valikul tuleb arvesse võtta järgmisi tegureid: puu liik, tüvemaht ja tüve kuju, võra mass ja kuju, tuule suund ning maapinna reljeef. Langetamine koosneb järgmistest operatsioonidest: Etteraie(langetussälk) määrab puu langemissuuna. Etteraie sügavus peaks olema u 1/5 kännu läbimõõdust ning etteraie nurk 60-90 kraadi. Suur etteraie nurk on vajalik selleks, et puu langetamine oleks võimalikult kaua kontrolli all. Langetuslõige tehakse ühe või mitme võttega sõltuvalt puu jämedusest, ilmastikust ja puu kaldest. Langetuslõige tehakse etteraiega samale tasapinnale või kuni 2 cm kõrgemale. Väike tasapindade vahe vähendab pideriba läbilõikamise ohtu. Pideriba jätmine
Ilumetsa kraatrite puhul on tegemist tugeva meteoriidilöögiga - kraatripõhi ulatub läbi pudedate Kvaternaarisetete üsna sügavale Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakividesse. Kraatrite esmauurijaks oli hilisem akadeemik Artur Luha, kelle tööd sõja tõttu katkesid. Pärastsõja aastail oli viljakaim uurija Ago Aaloe, kes selgitas kraatrite morfoloogia ja selle nõlvade dislotseeritud struktuuride alusel meteoriidi langemissuuna, Põrguhaua põhja täitvate setete alusel aga ka ligikaudse vanuse umbes 6000 aastat.11 10 http://www.ut.ee/BGGM/vaatamis/ilumetsa.html 9 11 http://www.hot.ee/kaja56/kraatrid.html 10 4. Neugrundi meteoriidikraater ,,Eesti Päevalehes,, 17.01.1997. a. Ilmunud artiklis ,,Läänemeres avastati eesti suurim
tähistagu 0 nim suhteliseks juhtivuseks. Materialis levimisel langemissuuna ja pinna vahelist nurka. Olgu R ebaühtluse tipust peegeldunud laine ja ebaühtluse jalami tasandilt peegeldunud
annaabi.ee 
