Veaarvutus
0,05
Juhuslikud vead langemisaja mõõtmisel (mõõtevahendi süst. viga: /T % s)
1 katseseeria (m = 43,8 g) 2 katseseeria (m = 87,3 g) 3 katseseeria (m = 131,7 g)
nr ti,s
16). Vabaks langemiseks nimetatakse keha liikumist juhul, kui talle mõjub ainult raskusjõud. 9. Tõestada, et võrdse alg- ja lõppkõrguse korral on keha üleslennuaeg võrdne langemisajaga. 10. Tõestada, et võrdse alg- ja lõppkõrguse korral langeb keha maapinnale sama kiirusega, millega ta üles visati. 11. Tuletage kõverjoonelise vaba langemise võrrandid (1.19). 12. Keha visatakse kõrgemalt kohalt horisontaalsihis. Tuletada valemid langemisaja, lennukauguse ja lõppkiiruse arvutamiseks. Tehke vastav joonis selgitustega. 13. Keha visatakse kaldu horisondiga. Tuletada valemid liikumisaja, maksimaalse lennukõrguse ja lennukauguse arvutamiseks. Tehke joonis selgitustega. -p öördenurk , -nurkkiirus , s-läbitud teepikkus , r -kaugus pöörlemisteljest , N-tehtud pöörete arv , - pöörlemissagedus , -nurkkiirendus 14. Pöördenurga ja nurkkiiruse definitsioonvalemid (2.1) ja (2.3) ühtlasel pöördliikumisel, nende ühikud
ax 2 2 v 0 v x −2 v 0 2+ ( v 2x −2 v x v 0 +v 0 2 ) 2 v x −v 0 2 x−x 0= x x x x = x 2 ax 2 ax 6. Tuletada valem vabalt langeva keha langemisaja arvutamiseks. Millistest suurustest sõltub keha langemisaeg? az t 2 z 1=z 0+ v 0 t + z 2 Kuna algkiirus v0=0, siis 0 z 1−z ¿ ¿ 2¿ ¿ gt2 z 1=z 0− ⇒t=√ ¿ 2 Langemisaeg sõltub keha teepikkusest ehk sellest, kui kõrgelt ta langema hakkab. 7. Tuletada valem horisontaalselt visatud keha lennukauguse
leidmises (kui on tehtud kordusmõõtmisi) ja veahinnangu andmises. Lõpetuseks märgime, et katset saab läbi viia ka ilma katseriistadeta. Sellisel juhul räägitakse mõttelisest eksperimendist. Sel juhul asendavad katseriistu ja objekte nende mõttelised kujundid ja eksperimenti asendab mõttejada, mis peab silmas loogika- ja füüsikaseadusi. Näide. Uurime mõttelises katses, kuidas muutub paberitüki langemise kiirus kui õhurõhku vähendada. Selleks mõõdame paberitüki langemisaja mingilt kõrguselt normaalse õhurõhu korral. Nüüd paneme paberitüki torusse, millest hakkame õhku välja pumpama – õhurõhku vähendama. Mõõdame jälle sama vahemaa langemiseks kulunud aja. Aeg tuleb väiksem, sest õhutakistus on vähenenud (vähem õhumolekule on tee peal ees). Mida väiksemaks läheb õhurõhk, seda suuremaks muutub langemiskiirus. Kui õhurõhk saab nulliks, kas siis jõuab paberitükk silmapilkselt alla? Ei, sest selle kiirendus ei saa suurem olla kui on vaba
erinevad punktid mööda ringjooni. Ülesanded • Too näiteid liikumistest, mida me ei suuda näha, kuid mis on siiski olemas. • Too näiteid erinevatest liikumistest, mida me oleme võimelised nägema. • Milline mehaanikaharu tegeleb järgmiste ülesannetega? 1. Jalgrattasõidu kestuse arvutamine teekonna pikkuse kaudu. 2. Autole vajaliku mootori võimsuse arvutamine. 3. Torni tipust langeva kivi langemisaja arvutamine. 4. Silla kandejõu leidmine. 5. Lennukile vajaliku maandumisraja pikkuse arvutamine. 6. Tungraua või mõne muu tõsteseadme konstrueerimine. • Mis on liikumine? Mida on vaja, et keha liikumist kindlaks teha? • Milles seisneb liikumise suhtelisus? • Kirjelda jalgrattapedaali liikumist jalgratturi saapa, jalgrattaraami ja maantee suhtes. • Kas rongi trajektoor ja raudtee on üks ja seesama?
annaabi.ee 
