kriminaalõigus ja kriminaalprotsessiõigus (16 saj). Kodifikatsioonide ajastu algul hakkasid just Põhjamaade monarhid juriidilist maastikku ühtlustama ja oma positsioone kindlustama. 17. sajandil loodi Danske ja Norske lov (Kristian V), 18. sajandil Sveriges Rikes Lag (Karl XI). Kodifikatsioon algas ka Prantsusmaal, kuid lõpetati Napoleoni ajal. Baieris ilmus Codex Maximilianeus Bavaricus civilis 18 saj. Preisi riikide üldine maaõigus Allgemeines Landrecht für die königlichen Preussischen Staaten 1794 – valgustusaja tõeline mälestusmärk. Valmis Wilhelm II ajal, oli 17000 paragrahvi. Common law aladel polnud rooma õiguse retseptsiooni. Seal oli eelkõige kuninglike kohtute tegevus (üldine õigus, mis tõusis kohalike tavade kohale – kujunenud ja areneb protsessi kitsas sängis), kantslerikohtute tegevus (õiglane õigus). Sellise dualistliku struktuuri kujunemisel pole midagi ühist retseptsiooniga.
Hugo Grotius (1583-1645), „De iure belli ac pacis“ o Inimene on ühiskondlik olend o Seaduse aluseks on inimühiskonna alalhoidmine o Universaalsed õiguspõhimõtted riikidevahelistes suhetes Seaduste matemaatiline loogika Taani kuningas Kristian V Danske lov 1683, Norske lov 1687 Sveriges Rikes Lag 1734 (reduktsioon oli algus) Codex Maximilianeus Bavaricus Civilis 1756 Allgemeines Landrecht für die königlichen Preussischen Staaten (ALR) 1794 Legalism (ei vaja tõlgendamist) Nii arhailisi kui modernseid jooni Mõistusõiguse süsteem Rene Descartes, Althusius, Grotius Samuel Pufendorf (1632-1694). De iure naturae et gentium (1672.) ja De officio hominis et civis (1673) – mõju Prantsuse revolutsioonini. Inimese elu eesmärk on täita kohust.
et oleksid määratudomandiõigus ja hüpoteegisuhted. Töö kesti 10 aastat, andis head tulemused ja selline süsteem võeti üle kaEuroopa maades, ka põhjamaades. Perekonnaõigus 18.saj oli patriarhaalne, iseloomulik kiriku religioosne- dogmaatiline vaade abielule ja perekonnale.Valgustusliikumine esitas mehe- naise vahelise võrdsuse nõude, tsiviilõigus ei tohi abielus näha religioossetinstitutsiooni vaid kodanlikku kokkulepet. See oli juba arvestatud Allgemeines Preussiches Landrecht `is- võidilahku minna ka kokkuleppel.Inglismaal- veel 1857 abieluasjad kiriklike kohtute kompetensis, siis loodi abielulahutuste jaoks spetsiaalnekohus, 1873 ühendati High Court`iga. A võidi lahutada abielu rikkumise, julmuse, abikaasa omavaolilise jaalusetu hülgamise eest.Eestkosteõiguse kohaselt suurendati eestkostja volitusi- et saaks hallata vara võimalikult efektiivselt. Preisieestkostluse kord, 1875, lähtus eestkostja iseseisvuse põhimõttest. Kaubandusõigus
See tugines rooma ôiguse sustemaatikale / isiku-, asja-, pärimis-, kohustusteôigus/ ning jättis kohalikud statuudid ja keiserliku uldise ôiguse veel teisejärguliste ôigusallikatena alles. Siiski soodustas see kodif. osalt ôigusemôistmise prognoositavust ning parandas nii ôiguskaitset. Inglismaal pakub mingit vôrdluskohta see, et seal legaliseeriti sustemaatilisi ôpikuid seadusteks. Tôeliseks valgustusaja kodif. , mis uhtlasi oli valgustuse pärmi najal kekinud, on Allgemeines Landrecht fur die königlichen Preussischen Staaten./ Preisi Uldine Maaôigus/ aastast 1794. Seadusti valmis Friedrich Wilhelm II ajal.Tema iseloomulikeks joonteks on legalismitaotlus, usk sellesse, et valminu on nii ammendav seadusteos, et ei vaja hiljem erilist tôlgendamist. Seadustikust ja tema andjast ôhkub tugevat umbusku seaduse tôlgendajate ja kommenteerijate vastu. Osalt on selle tagajärjeks hoidumine uldklauslitest. Legalismi tugevdatakse tôlgendamise ja
Friedrichil polnud ka nõunikke. ,,Riigi esimene teener" tõusis juba varahommikul kell kolm või neli, et asuda tööle. Valgustatud valitsejale kohaselt uuendati Friedrich II ajal kogu õiguskorraldus. Kohtusüsteemi ümberkorraldamisega lühendati kohtuasjade menetlusaega. Kohtunikelt hakati nõudma õigusalast väljaõpet, mille kontrollimiseks seati sisse riiklikud eksamid. Aastakümneid ettevalmistatud seaduste koguga Das Allgemeine Landrecht (1794/96) jõuti valmis pärast kuninga surma. Deklareerides küll kohtuvõimu sõltumatust, sekkus kuningas mitmel korral isiklikult kohtuvaidluste lahendamisesse, muutes omal äranägemisel juba langetatud kohtuotsuseid. Erinevalt isast ei jätnud Friedrich II Preisimaa hiigelarmeed kasutamata, vallandades juba esimesel valitsusaastal sõja Austriaga, annekteerides Sileesia ( Rahvusvahelised suhted). Seitsmeaastase sõja alguseks oli Preisi armees püssi all juba 150 tuhat meest
annaabi.ee 
