Vetevõrk: Mäestikujõed on palju suurema languga ning voolavad ka kiiremini, kui tasandikujõed, toituvad peamiselt lume ja liustike sulamisveest. Põhja-Euroopa: Tihe vetevõrk, lühikesed, suure languga, kiire vooluga, neil on arvukalt kärestikke, koski ja jugasid. Ida-Euroopa: Pikad ja aeglase vooluga transiitjõed, mis läbivad oma teel erinevaid pinnaehituse ja kliimaga alasid (Volga, Dnepr). Kuna nad voolavad laiades, madalamates lammorgudes, esineb neil kevaditi üleujutusi. Transiitjõgi-pikk ja aeglase vooluga jõdi. Lääne- ja Kesk-Euroopa:Jõed saavad sageli alguse mäestikest, ent kesk- ja alamjooksul voolavad tasandikel( Elbe, Rein, Seine, Loire). Toituvad vihmaveest ning on aastaringi veerohked. Jõed on omavahel kanalitena ühendatud. Lääne-Euroopa: Verevõrk on märksa hõredam, talvel on jõed veerikkad, kuid suvel jäävad peaaegu kuivaks. Jõevett kasutatakse palju põldude ja istanduste niisutamiseks
vähenes 17. eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk on aurumisest suurem 18. sugisel ja kevadel rohkem vett kui talvel ja suvel 19. võhandu, pärnu, põltsamaa. narva, emajõgi, pärnu 20. lang on amplituud, langus on? 21. tehisjärvi on palju sest? 22. peipsi järv 23. põhjaeuroopas on igilumi, jääkilbid ja liustikud ning ka ajutised jõed ja järved kiire vooluga vesi. ida euroopa lauskmaal on madalates lammorgudes aeglase vooluga vesi. 24. l ja k saavad aluse mäestikest ning neis on palju vett, lõuna eur on veevaesed jõed 25. vihma imbumisel maasse 26. põhja vee maa peale tõusmise koht. 27. 100-700 m 28. et kaitsta loodust (fosforiit) 29. joomiseks 30. soo on märg ja hapniku vaene ala, kus tekib turvas igalpool va kõrgustikud 31. vee allikad, ilusad, turisminduseks sobilikud, turba kaevandamine 32. madalsooo-allikasoo-siirdesoo-kõrgsoo ehk raba madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvas
õhukese kihina mööda tsementeerunud või paakunud pinnast (samuti mööda tehislikke asfalt- või betoonpindu). Turbulentne voolamine - veeosakeste liikumine on väga keerukas ja nende liikumistrajektoorid silmuselised ja tihti üksteisega ristuvad. Selline liikumine on iseloomulik kindlas voolusängis liikuvale veele. 4. Selgita jõeloogete tekkimist. Meander on jõelooge. Jõed moodustavad meandreid peamiselt alamjooksul laiades lammorgudes. Meandrid hakkavad moodustuma, sest jõe vool on alati turbulentne ning reljeef pole kunagi absoluutselt ühtlase kallakuga. Seetõttu ei saa kujuneda sirgeid jõesänge. 5. Mis on ja miks tekivad oruterrassid? Jõeterrassid on jäänukid kunagistest lammidest. Kui suudmeveekogu veetase alaneb, siis intensiivse põhjaerosiooni tulemusel kujundab jõgi uue, madalama lammitasandi. Jäänukid kunagistest lammidest säilivad oru veerudel terrassid Lühivastused (1-2p): 1
Eestis on 200 jõge, millest Narva ja Emajõgi on keskmise suurusega jõed, ülejäänud väikejõed. Jõed toituvad põhja-, vihma- ja lumesulamisveest, iga toiteallikas annab ligikaudu 1/3 aastasest äravoolust. Aastas kõigub jõgede veetase võrdlemisi korrapäraselt. Saab eristada 4 veereziimi faasi e hüdroloogilist perioodi ning neile vastavat veetaset: talvine madalvesi, kevadine kõrgvesi, suvine madalvesi, sügisene kõrgvesi. Lammorgudes võib esineda olulisi üleujutusi, suurimad alad Halliste jõe alamjooksul (Riisa üleujutused), Emajõe alamjooksul, Kasari jõe alamjooksul ning Peipsi ja Võrtsjärve madalamatel aladel. Riisa üleujutusala pindala on kõrgeima veetaseme korral hinnatud 175 km² suuruseks. JÕEORGUDE KUJUNEMINE PÄRASTJÄÄAJAST TÄNAPÄEVANI Pärast mandrijää taandumist tekkisid jõed ennekõike Lõuna-Eestis. Seega asuvad seal
eristada kahte kõrgvee- ja kahte madal vee perioodi. Kevadist, lume sulamisest tingitud ning sügisest, rohkete sademetest ja väikesest auramisest tingitud kõrgvee perioodi nimetatakse vastavalt kevadiseks ja sügiseks suurveeks. Talvel ja suvel valitsevad madalamad vee seisud osal jõgedest esineb regulaarselt kõrge vee seis mill vesi tõuseb üle kallaste ja ujutab üle oma naaber alad. Mittmel moel voolavad jõed lammorgudes(lamm-aegajalt suurveega üle ujutatud jõeoru põhi, lamorg-laia ja tasase lammiga jõeorg) suurvee ajal ujutatakse madalad jõe äärsed tasandid ehk lammid üle, madalvee ajal jäävad need kuivaks selline rütm on pikka aja jooksul välja kujunenud üle ujutusega kantakse lammile uusi toite rikkaid setteid mis rikastavad mulda ning on vajalikud põllu kultuuri kasvatamiseks- Selle näiteks on kaua aegne edakus maa viljendus egiptuses Niiluse orus keset kõrbe.
annaabi.ee 
