h / http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvo http://forum.planet.ee/showthread.php?t=57745/ http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pa Kasutatud kirjandus http://uus.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/ http://74.125.77.132/search?q=cache:iEeaiRnZrmYJ Kõrbete tüübid Savikõrb raske lõimisega muld, muutlik veereziim Lössikõrb tekkinud eelmäestikes lammisetetest Soolakõrb suur soolasisaldus Kivikõrb koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist Liivakõrb kõige levinum, liigirikkaim Savikõrbed http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-27-1.htm/ Savikõrbed rasked mullad ja muutlik veereziim kevaditi esineb ajuti liigniiskust, sest savi on vettpidav, kuid peagi vesi aurab ja maapind
Alumets (2011) 1. Asukoht Parasvöötme lõunaosas, lähistroopilises ja troopilises kliima- vöötmes. Kõrgrõhualad, laskuvad õhuvoolud, pöörijoonte lähedased alad. 2. Kliima Aastas sademeid ~250mm (ebaregulaarsed), ööpäevane temperatuuri amplituud suur, parasvöötme, lähistroopiline ja troopiline kliima. Aurustub rohkem, kui sajab. 3. Kõrbete liigid - Savikõrb (muutlik veereziim) Lössikõrb (Tekkinud eelmäestikes lammisetetest) Soolakõrb (Suur soolasisaldus) Kivikõrb (Koosneb vanade mäestike kulumismaterjalidest) Liivakõrb (Kõige levinum, liigirikkaim) 4. Mullastik hallikaspruunid (parasvöötmes), punamullad (troopilises), hall- Mullad (lähis troopilises). NB! Vähe huumust aga palju mineraalaineid. 5. Taimestik Väga hõre, viljuvad ja õitsevad kiiresti, juurestik sügaval, lehed pisikesed (nt: saksauul, paju, aaloe, piimalilled) 6
KÕRBED Koostas:Rita Jalast Kõrbete paiknemine · Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond · Mandrite kuivad sisepiirkonnad · Külmade merehoovuste naabrus · Hõlmavad 23% maismaa pindalast · Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia Kõrbete liigid · Savikõrb- raske lõimisega muld, muutlik veereziim · Lössikõrb- tekkinud eelmäestikes lammisetetest · Soolakõrb-suur soolasisaldus · Kivikõrb- koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist · Liivakõrb- kõige levinum, liigirikkaim Kliima kõrbes · Parasvööde, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde · Suur ööpäevane õhutemperatuuri kõikumine · Aastane sademete hulk kuni 250 mm · Sademete hulk ületab aurumise · Esineb "kuiva vihma" · Maakera kõrgeim õhutemperatuur on mõõdetud Liibüa kõrbes 57,8º C · Kuivad ja kuumad tuuled, mis kasvavad vahel
www.blueplanetbiomes.org/ desert.htm Kõrbete paiknemine Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond Mandrite kuivad sisepiirkonnad Külmade merehoovuste naabrus Hõlmavad 23% maismaa pindalast Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia Kõrbete liigid Savikõrb- raske lõimisega muld, muutlik veereziim Lössikõrb- tekkinud eelmäestikes lammisetetest Soolakõrb-suur soolasisaldus Kivikõrb- koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist Liivakõrb- kõige levinum, liigirikkaim Kliima kõrbes Parasvööde, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde Suur ööpäevane õhutemperatuuri kõikumine Aastane sademete hulk kuni 250 mm Sademete hulk ületab aurumise Esineb "kuiva vihma" Maakera kõrgeim õhutemperatuur on mõõdetud Liibüa kõrbes 57,8º C Kuivad ja kuumad tuuled, mis kasvavad vahel üle
Andide ja Tsiili rannikumäestiku - vahel niiskete õhumasside ligipääsu. Ka El Niño ei too Atacamasse niiskust. Atacama kõrbe läbib vaid Andidest lähtuv Loa jõgi, kõik teised Andidest algavad ojad kaovad soolakutesse. 4. Atacama on lössikõrb. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt lössi hulka. Lössikõrb on kõrbetüüp, mis tekib enamasti eelmäestikes lössile ühtlasele peenele liivsavile. Lössikõrbed on tekkinud kunagistest lammisetetest. 5. Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus, paljud suudavad pikalt ilma veeta olla. Tuntumad Atacama kõrbe loomad on nandu, eri liiki rebased, iguaanid ja sisalikud. Taimed suudavad pikalt ilma veeta olla, neil on pikad okkad auramise vähendamiseks ja suur soolataluvus. Paljud taimed õitsevad pärast lühikest vihmaperioodi kiiresti. Atacama kõrbes on
Esiteks ta asukoht, teiseks ajapikku mäestikest laialijaotus, kunagi seal olnud jõgede ja tuulte tagajärjel ning teda ümbritsevate mägede poolt põhjustatud vihmavarju efekt. Ka inimestel on osa kõrbete tekkimises ning laienemises. Joonis 2. Gobi kõrb. 4. Kõrbete tüübid Gobi kõrb on maailma kõige suurem lössikõrb ja kõrb, mis on lössikõrb, tekib enamasti eelmäestikes lössile ehk ühtlasele peenele liivsavile. Lössikõrbed on tekkinud kunagistest lammisetetest. 5. Taimestik Gobi kõrbes on kõrbete kohta väga lopsakas taimestik nt. magunalised ja liblikõielised. Taimede lehed on seal väikesed, nahkjad või on lehtede asemel astlad, sest Gobi kõrbes on kuiv ja taimed vajavad niiskust ja et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike. Mõnede taimede varred või lehed suudavad säilitada endas niiskust, need on sukulentid. Kolmveerand kõrbest on kaetud väikesekasvulise rohuga ja ainult kaguosa on kuiv. Efemeerid ehk lühieataimed
suuda liiva eriti kõrgele tõsta ja lõhub kaljut altpoolt. Soolakõrbed esinevad tavaliselt ainult väikeste laikudena suurte kõrbete madalamates kohtades. Nad arenevad ka soolajärvede kallastel. Soolakõrbete pind on suure soolasisaldusega, mis tekib selle tagajärjel, et soola sisaldav põhjavesi tõuseb kappillaarselt pinnale ja aurab ära, jätes maapinnale soola. Lössikõrbete pinnas koosneb peentest osakestest - lössist, mis on tekkinud eelmäestikes kunagistest lammisetetest. Lössikõrbed saavad rohkem niiskust, kui teised kõrbed, kuna mäestikud püüavad sademed kinni. Seepärast kasvab lössikõrbes kevaditi üsna lopsakas taimestik. Savikõrbetele on iseloomulikud raske lõimisega muld ja muutlik veereziim. Kevaditi esineb liigniiskust, kuna savi on üsna vettpidav. Varsti aurub vesi aga ära, maapind kuivab ja praguneb. Tekib plaatidest koosnev koorikuline kiht. 4.Taimestik ja loomastik
soolasisaldusega, mis tekib selle tagajärjel, et soola sisaldav põhjavesi tõuseb kappillaarselt pinnale ja aurab ära, jätes maapinnale soola. Savikõrbetele on iseloomulikud raske lõimisega muld ja muutlik veereziim. Kevaditi esineb liigniiskust, kuna savi on üsna vettpidav. Varsti aurub vesi aga ära, maapind kuivab ja praguneb. Tekib plaatidest koosnev koorikuline kiht. Lössikõrbete pinnas koosneb peentest osakestest - lössist, mis on tekkinud eelmäestikes kunagistest lammisetetest. Lössikõrbed saavad rohkem niiskust, kui teised kõrbed, kuna mäestikud püüavad sademed kinni. Seepärast kasvab lössikõrbes kevaditi üsna lopsakas taimestik. Kõrbete kliima ja maastik Kõrbete kõige tähtsam kliimatunnus on väike sademetehulk. Aasta keskmine jääb tavaliselt alla 250 mm. Mõnes kohas võib mitu aastat järjest mitte sadada. Sajab tavaliselt talvel. Sademed esinevad tavaliselt kas vihmana või uduna. Kõige vähem sademeid on
soola sisaldav phjavesi tuseb kappillaarselt pinnale ja aurab ra, jtes maapinnale soola. Savikrbetele on iseloomulikud raske limisega muld ja muutlik veereiim. Kevaditi esineb liigniiskust, kuna savi on sna vettpidav. Varsti aurub vesi aga ra, maapind kuivab ja praguneb. Tekib plaatidest koosnev koorikuline kiht. Lssikrbete pinnas koosneb peentest osakestest - lssist, mis on tekkinud eelmestikes kunagistest lammisetetest. Lssikrbed saavad rohkem niiskust, kui teised krbed, kuna mestikud pavad sademed kinni. Seeprast kasvab lssikrbes kevaditi sna lopsakas taimestik. Krbete kliima ja maastik Krbete kige thtsam kliimatunnus on vike sademetehulk. Aasta keskmine jb tavaliselt alla 250 mm. Mnes kohas vib mitu aastat jrjest mitte sadada. Sajab tavaliselt talvel. Sademed esinevad tavaliselt kas vihmana vi uduna. Kige vhem sademeid on Atacama krbes Tiilis ja Saharas - alla 150 mm/a. Esineb tihti ka nn
Ööpäevased temp kõikumised on suured. · Jaotus mullatingimuste järgi o savikõrb - kõrb, kus on tihe savikiht, raske lõimisega muld ja muutlik veereziim. Kevadel on seal liigniiskus, sest savi on vettpidav. Suvel aurab vesi ära ja maapind muutub kõvaks ning praguneb. o lössikõrb - tekib enamasti eelmäestikes lössile ühtlasele poorsele peenele liivsavile. Lössikõrbed on tekkinud kunagistest lammisetetest. o soolakõrb - laiali pillatud üksikute laikudena, hõlmates enamasti madalamaid kohti kõrbes - mitmesuguseid nõgusid ja laike. Peale selle arenevad nad soolajärvede kallastel. Tugeva auramise tõttu tõusevad mullalahused, mis sisaldavad teatava hulga sooli, mööda kapillaare mulla sügavamatest kihtidest pinnale ja sel viisil soolduvad need ikka enam ja enam. o rähakõrb teravate kivikestega katud kivikõrb.
annaabi.ee 
