gleimullad alaline liigniiskus AT v T kuni 10cm turvastunud mullad alaliselt liigniisked 10-30cm turbahorisont T või turvastunud metsakõdu soomullad ehk turvasmuld, turbahorsiondi paksus üle 30 cm tekivad glei ja turvastunud muldade edasise soostumise tulemusend või veekogude kinnikasvamise tulemusel lammimullad A levivad jõgede järvede kallaste aladel, kus leiab aset perioodiline üleujutus, mille käigus kantakse setteid lammialale rannikumullad mere poolt lähiminevikus või hetkel üleujutatud tugevasti liigniisked mullad, mis sisaldavad kergesti lahstuvaid soolasid noored ja õhukesed erodeeritud ja deluviaalmullad künklikel aladel erodeeritud mullad mäe peal deluviaal mäe jalamil 62. Eesti mullastiku valdkonnad. 1. Põhja-Eesti paepealsete ja rhkmuldade valdkond 2. Kesk-Eesti leostunud ja leetjate muldade valdkond 3
lagunenud turbaga. Üks meie suurimaidloodusrikkusi a) Magevee reservomadused b) Turbal on tohutu väärtus Turba määrab ära taim, millest turvas on moodustunud. Soomuldade kasutamine: ainult madalsoode muldasid saabki kasutada ja sedagi ainult niitude jaoks. Mullad on happelised. Teisi soid ei ole mõtet üldse harida. IX Tüüp Lammimullad A levivad jõgede, järvede kallaste aladel, kus leiab aset perioodiline üleujutus, mille käigus kantakse setteid lammialale. Kesklammi settib mudajad setted. Lammimuldade viljakus kasutamissobivus oleneb veetaseme kõikumisest. Sellest sõltub ka lamm: 1) lammiaasad suhteliselt kuivemad. Eesti parimad, saagikamadlooduslikud rohumaad. 2) lammiluhad 1) Lammi kamarmullad Ak kuivemad lammi alad, olenevalt setetest jagunevad: a) Teralised Akt (kõige paremad lammimullad) b) Kihilised Akk 2) Lammigleimullad AG a) Teralised lammigleimullad Agt
Reaktsioon tugevasti happeline (pH alla 3,5). Toitumine sademete veest. Toitainetevaesed. a) R´ väga õhuke rabamuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T1. b) R´´ õhuke rabamuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: T1. c) R´´´ sügav rabamuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T1-(T2). Siirdesoo ja rabamullad ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks. VIII Tüüp Lammimullad A Levivad jõgede, järvede kallaste aladel, kus leiab aset perioodiline üleujutus, mille käigus kantakse setteid lammialale. Lammimuldade viljakus kasutamissobivus oleneb veetaseme kõikumisest. Lammimuldadel levivad peamiselt rohumaad, vähesel määral leidub lehtpuumetsi. Lammimuldi iseloomustab neutraalne kuni nõrgalt happeline reaktsioon ja kõrge küllastusaste. Lammimuldadel asuvad Eesti saagirikkamad looduslikud rohumaad. 1. Gleistunud lammimuld Ag. Üleujutused on enamasti lühiajalised. Paiknevad jõesängi vahetus läheduses kõrgematel rannavallidel
ärakanne, tekivad erodeeritud mullad, kuhu jäävad alles suured kivid ehk eluuvium. Ärakantud materjal on deluuvium ja need mullad on deluviaal ehk pealeuhtemullad. Mida järsem on nõlv, seda intensiivsem on erosioon. b)alaliste vooluvete geoloogiline tegevus avaldub jõgede puhul, kus voolusängis leiab aset kulutus (põhja ja kalda erosioon, eriti põrkekalda puhul Suudmesse tekib delta. Jõesetted jäävad maha ka lammialale, tekivad lammimullad. c)põhjavee geoloogiline tegevus- põhjavesi võib oll aliikuv või liikumatu (oleneb kaldest). Liikumatu on pehme vesi, mullad sellel on toitainetevaesed (liigniisked mullad). Liikuv on kare vesi ja mullad toitaineterikkad. d)merevesi- kulutav, purustav, transportiv 2)tuule geoloogiline tegevus- avaldub seal, kus on kuiv kliima ja kehv taimkate (kõrb) 3)jää geoloogiline tegvus- mandrijääliustikud ja mäestikuliustikud. Jääjõe voolusängi näitavad oosid.
Reaktsioon tugevasti happeline (pH alla 3,5). Toitumine sademete veest. Toitainetevaesed. a) R´ väga õhuke rabamuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T1. b) R´´ õhuke rabamuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: T1. c) R´´´ sügav rabamuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T1-(T2). Siirdesoo ja rabamullad ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks. VIII Tüüp Lammimullad A Levivad jõgede, järvede kallaste aladel, kus leiab aset perioodiline üleujutus, mille käigus kantakse setteid lammialale. Lammimuldade viljakus kasutamissobivus oleneb veetaseme kõikumisest. Lammimuldadel levivad peamiselt rohumaad, vähesel määral leidub lehtpuumetsi. Lammimuldi iseloomustab neutraalne kuni nõrgalt happeline reaktsioon ja kõrge küllastusaste. Lammimuldadel asuvad Eesti saagirikkamad looduslikud rohumaad. 1. Gleistunud lammimuld Ag. Üleujutused on enamasti lühiajalised. Paiknevad jõesängi vahetus läheduses kõrgematel rannavallidel
Reaktsioon tugevasti happeline (pH alla 3,5). Toitumine sademete veest. Toitainetevaesed. a) R´ väga õhuke rabamuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T1. b) R´´ õhuke rabamuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: T1. c) R´´´ sügav rabamuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T1-(T2). Siirdesoo ja rabamullad ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks. VIII Tüüp Lammimullad A Levivad jõgede, järvede kallaste aladel, kus leiab aset perioodiline üleujutus, mille käigus kantakse setteid lammialale. Lammimuldade viljakus kasutamissobivus oleneb veetaseme kõikumisest. Lammimuldadel levivad peamiselt rohumaad, vähesel määral leidub lehtpuumetsi. Lammimuldi iseloomustab neutraalne kuni nõrgalt happeline reaktsioon ja kõrge küllastusaste. Lammimuldadel asuvad Eesti saagirikkamad looduslikud rohumaad. 1. Gleistunud lammimuld Ag. Üleujutused on enamasti lühiajalised. Paiknevad jõesängi vahetus läheduses kõrgematel rannavallidel
annaabi.ee 
