22. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: ülajäseme piirkond koosneb õlavöötmest ja vaba-ülajäseme luustikust. Õlavöötmesse kuulub kaks paarisluud - rang- ja abaluu. Vaba ülajäseme luude hulka kuuluvad õlavarre-, küünarvarreluud ja käe luud. 23. Õlanuki-rangluuliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: õlanuki rangluuliiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Tegu lameliigesega. Liigesekihnu tugevdavad rangluu-õlanuki side; kaarnajätke-rangluu side, mille kaudu kantakse ülajäseme raskus abaluult rangluule ja kaarnajätke-õlanuki side. Kõigi sidemete näol on tegu ka abiseadeldistega. Liikumine liigeses on võrdlemisi väikese ulatusega: toimub liikumine ümber sagitaaltelje, s.o. abaluu alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu. 24. Rinnaku-rangluuliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised,
Seinteks ees häbemeliidus, külgedel istmikuja häbemeluud, taga rist-ja õndraluu' kahte vaagnat eraldab piirijoon, mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm jja häbemeliiduse ülasarv 42. Ristluu niudeliiges liigestuvad niude ja ristluu kõrvalestjad liigesepinnad. Nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Tegu on köbrulise pinnaga ja väheliikuva lameliigesega. Just kahe paarilise niude-ristluuliigese abil seostub vaagnavööde kerega. 43. Häbemeliidus moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigesepindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed 44. Puusaliiges pähkel- ehk keraliigesega (lihtliiges). Liigenduvad reieluu pea ja puusaluunapp.
rangluu-S kujuline toruluu 2. abaluu-kolmnurkne lameluu Vaba ülajäseme luud: 1. õlavarreluud-pikk toruluu 2. küünarvarreluud (küünar ja kodaruluu) 3. käe luud(randmekämbla luud ja sõrmelülid) 26. Õlanuki-rangluuliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Õlanuki rangluuliiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Tegu lameliigesega. Liigesekihnu tugevdavad: Abiseadeldised: 1. rangluu-õlanuki side; 2. kaarnajätke-rangluu side, 3. kaarnajätke-õlanuki side. Liikumine liigeses on võrdlemisi väikese ulatusega: toimub liikumine ümber sagitaaltelje. 27. Rinnaku-rangluuliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Rinnaku rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnakupideme ühendumiel.
kämblaluu. Eemaldamine-lähendamine sagitaal. Liikumine frontaal ja sagitlaaltelje ümber. Keraliiges kämbla-lüliliigesed nukid käel. Liikumine painutus-sirutus frontaal, eemaldus-lähendus sagitaal. Ringid vertikaal. Plokkliiges lülidevaheliigesed painutus-sirutus frontaal. 105. Nimeta vaagnat moodustavad luud. Ristluu niudeliiges, häbemeliidus. Vaagna moodustavad ristluu ja temaga liitunud 2 puusaluud. Ristluu ja niudeluu ühenduvad omavahel lameliigesega/jäikliiges, mille liikuvus on minimaalne. Eesosas on häbemeliidus moodustub häbemeluude ühendumisel antakse vaagnale jäikus, aga ka paindlikkus(amortisatsioon). Suhteliselt luuline jäik liidus. 106. Puusaliiges: nimeta liigenduvad luud, liigesetüüp, abiseadeldised, liikumine. Liigenduvad luud puusaluu ja reieluu. Liigesetüüp - Keraliiges kolmeosaline liikumine(frontaal, sagitaal, vertikaal). (pähkelliiges läheb hästi sinna sisse, meenutab pähklit).
Seinteks ees häbemeliidus, külgedel istmikuja häbemeluud, taga rist-ja õndraluu' kahte vaagnat eraldab piirijoon, mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm jja häbemeliiduse ülasarv Ristluu niudeliiges liigestuvad niude ja ristluu kõrvalestjad liigesepinnad. Nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Tegu on köbrulise pinnaga ja väheliikuva lameliigesega. Just kahe paarilise niude- ristluuliigese abil seostub vaagnavööde kerega. Häbemeliidus moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigesepindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed 23. Puusaliiges: nimetage liigenduvad luud, liigesetüüp, abiseadeldised, liikumine.
· Joonis lk 46, 51. 42. Ristluu-niudeliiges. 43. Häbemeliidus. Liigestuvad ristluu ja niudeluu Moodustub ees keskjoonel häbemeluude aurikulaarpinnad. Nende abil ühenduvad ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigesepindade parem ja vasak puusaluu ristluuga. Tegu vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on körulise pinnaga lameliigesega. Just on sagitaalsuunaline pilu (liigeseõõne alge). kahe paarilise ristluu-niudeluuliigese ail Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad seostub vaagnavööde kerega. fibroossest sidekoest sidemed. 44. Puusaliiges: · liigenduvad luud reieluu ja puusanapp · liigese pinnad reieluupea ja puusanapp · liigese tüüp keraliigese erivariant - pähkelliiges
annaabi.ee 
