Nad on ka lagundajad ehk nad toimetavad taimede jäänuseid maapinnalt ära. 21. Miks on vihmaussid inimesele tähtsad? Vihmaussid parandavad põllumulla omadusi: muudavad toitainerikkamaks, kobestavad. Tänapäeval on nad olulised ka vihmaussifarmides, et valmistada orgaanilistest jäätmetest komposti. 22. Millisesse loomarühma kuuluvad: järvekäsn, jõekäsn, pesukäsn, veenusekorv, varshüdra, meriroos, meritäht, korallid, meririst, merisiilik, merikurk, piimjas lamelane ehk planaar, paeluss, kiduuss, solge, naaskelsaba, hobukaan, apteegikaan, vihmauss? Käsnad- järvekäsn, jõekäsn, pesukäsn, veenusekorv Ainuõõssed- meriroos, korallid, varshüdra, meririst Okasnahksed- merisiilik, meritäht Ussid- piimjas lamelane ehk planaar, paeluss, kiduuss, solge, naaskelsaba, hobukaan, apteegikaan, vihmauss 23. Miks korallid ei saa elada väga sügavas vees? Kuna korallid elavad sümbioosis vetikatega ning vetikad tahavad valgust. 24
millimeetri kuni sentimeetri pikkused valkjad või mustad. Kehal on väga palju limanäärmeid. Lima kasutatakse enesekaitseks, liikumiseks ja ka saagi püüdmiseks. Lima tekitamiseks kulub neil ligi 50% toidust saadavast energiast. Esinevad silmad. Sooltorul on ka toidu jaotusfunktsioon, mistõttu on sellel kehas arvukalt jätkeid. Sigivad suguliselt ja vegetatiivselt. Neil on suur regeneratsioonivõime. Eestis tuntud valkjas, hapupiimatükikest meenutav piimjas lamelane, kes elab väikestes aeglase vooluga ojades, jõgedes aga ka seisuveekogudes. Klass: Imiussid. Paljud neist siseparasiidid. Esindajaks on maksakakssuulane ehk "maksakaan", kes elab imetajate, eriti mäletsejaliste maksas. Sellel, pajulehte meenutaval ussil on sapijuhades kinnitumiseks keha eesosas kaks iminappa, eesmise põhjas asub suuava. Sool on umbne, harunenud toidu jaotaja kehas. Hermafrodiidid, kelle areng on väga keeruline ning kulgeb peremehe vahetusega.
- ripsmed puuduvad väliselundeil - seedeelundid x - keha mitmesuguselt värvunud - keha lame - kinnitumiselundid päises - kehapinnal ripsmed - värvus tagasihoidlik - maksakaan - mitusuulane - piimjas lamelane LAMEUSSIDE EHITUSE ja ELUVIISI VÕRDLUS ÜMAR- ja RÕNGUSSIDEGA: Tunnus LAMEussid ÜMARussid RÕNGussid Kehaõõs - Esmane Teisene Pärak - + + KeskNS Mitu pikitüve Mitu pikitüve Kõhtmine närvikett
Usside liigitus – Hk rõngussid, lameussid ja ümarussid, näited. Mul oli arvutis üks HEV laste tv-st saadud pilt, kus megalihtsalt väljatoodud Lameussid- kõige lihtsama ehitusega kahekülgsed loomad. Keha on pehme, lame, neil puudub vereringe ja hingamiselundid. Gaasid ja toitained jõuavad ka rakust rakku liikudes kiiresti kõigisse kehaosadesse.Enamasti parasiitse eluviisiga. elukohaks ka veekogud ja maismaa.Nt paelussid (ohtlikud loomadele ja inimestele), piimjas lamelane. Piimjas lamelane Ümarussid- pehme silindriline keha mõlemast otsast ahenev. Keha katab tihe tugev kest, mis kaitseb kuivamise eest. Ka neil pole vereringet ja hingamiselundeid. Osa liike elab vabalt, paljud on loomade või taimede parasiidid. Nt taimede küljes elavad kiduussid on taimekahjurid, loomade parasiidid on aga nt solkmed ja naaskelsabad, ohtlikud inimestele. Elavad ka mullas, merede ja mageveekogude põhjas
Mõned liigid tungivad ka oma liigikaaslastele ja hüdradele kallale. Üsna suur hulk liike on üle läinud ka parasitismile. Seedeelundkond algab suuavaga keha kõhtmisel küljel. Hingamine toimub planaaril kehapinna kaudu.Ringeelundid puuduvad.Erituselunditeks protonefriidid. Ripsmed limanäärmed silmad suguline ja vegetatiivne sigimine suur regeneratsioonivõime laialt levinud peamiselt röövloomad N. Piimjas planaar (piimjas lamelane) 3 KLASS IMIUSSID e trematoodid parasiidid, keha katab kutiikula, silmad täisk puuduvad, meeleel, reduts. suuava iminapaga. Ringe ja hingamiselundk puudub. Ekto ja endo paradsiidid Süstikkakssuulane, kassi-kakssuulane, harilik vereimiuss KLASS PAELUSSID Nudipaeluss, nookpaeluss, ehhinokokk-paeluss ja –põis lülisised selgr sooleparasiidid. Päis, lülide mood kaelas. Seedel puudub.
saagi püüdmiseks. silmad. Sooltorul on ka toidu jaotusfunktsioon, mistõttu on sellel kehas arvukalt jätkeid. Sigivad suguliselt ja vegetatiivselt. Neil on suur regeneratsioonivõime. röövloomad. Nad söövad paljusid ainurakseid (infusoore, juurjalgseid, viburloomi), pisivähke, surusääsklaste ja pisisääsklaste vastseid. Mõned liigid tungivad ka oma liigikaaslastele ja hüdradele kallale. Üsna suur hulk liike on üle läinud ka parasitismile.Piimjas planaar (piimjas lamelane) Seedeelundkond algab suuavaga keha kõhtmisel küljel. Hingamine toimub planaaril kehapinna kaudu.Ringeelundid puuduvad.Erituselunditeks protonefriidid. 4.2. Klass Imiussid parasiidid, keha katab kutiikula, silmad täisk puuduvad, meeleel, reduts. uuava iminapaga. Ringe ja hingamiselundk puudub. Ekto ja endo paradsiidid. maksakaan, vereimiuss, kakssuulased 4.3. Klass Paelussid lülisised selgr sooleparasiidid. Päis, lülide mood kaelas. Seedel puudub. Suguel võimas
annaabi.ee 
