Eugène Emmanuel ViolletleDuc (arhitekt) Théophile Gautier (poeet) Victor Hugo (poeet, romaanikirjanik, näitekirjanik) Alphonse de Lamartine (poeet) Alfred de Musset (poeet) Charles Nodier, (romantilise liikumise juht, kirjanik) Jean Jacques Rousseau (filosoof, kirjanik) George Sand (kirjanik) Stendhal (romaanikirjanik)
to be/stay at somebody's beck and call (230) - Ready to comply with any wish or command. Lipsha is grateful for his Grandma... a smokescreen (232) - An action or statement used to conceal actual plans or intentions.; A disguise. to hanker after/for something (239) - To want someone or something; to long for someone or something. The problem wasn't that Nector was not all there, but that what was there of him often hankered after Lamartine. to prickle (241) - slough (242) - A swamp.; The dropping off of dead tissue from living flesh. malpractice (245) - 1. Improper or negligent treatment of a patient, as by a physician, resulting in injury, damage, or loss. 2. Improper or unethical conduct by the holder of a professional or official position. 3. The act or an instance of improper practice. to pull the wool over somebody's eyes (247) - to deceive someone (in order to prevent them from knowing what you are really doing).
Tartu Kunstigümnaasium Zirondiinid Referaat Ajalugu Koostas: Sten Kalder Õpetaja: Signe Kass Tartu 2010 1 Tartu Kunstigümnaasium Zirondiinid Mõiste "zirondiin" võttis kasutusele kirjanik ja ajaloolane Lamartine 19. sajandi esimese poolel. Zirondiinid olid poliitiline rühmitus, mille liikmed arvasid, et vabariigi väljakuulutamisega on revolutsioon lõppenud. Päris nii see ei olnud. Kirjutades zirondiinidest, ei saa kuidagi mööda minna nende Püha Jakobi kloostrikaaslastest jakobiinidest. Lühidalt jakobiinid tagandasid ning tapsid giljotiiniga zirondiine, kehtestasid diktatuuri, mis hiljem lagunes ja palju muud. Jakobiinide reziimi olemusest
Pöörised arenevad külgpungadest, lehtedeta. Õiekrooni putk on tupest pisut pikem. Kroon on 4- tipmine. Tolmukapead kollased, peenikestel tolmukaniitidel. Siia kuuluvad: amuuri sirel, jaapani sirel, pekingi sirel. Hübriidsed liigid. Eksisteerib ka hübriidseid liike, mis on tekkinud liikide ristumise tulemusena looduslikes tingimustes või saadud sordiaretuse teel. Siia kuuluvad: hüatsintsirel sortidest `Lamartine`, ´Assessippi´jt; pärsia sirel, ruaani sirel, erilehine sirel, Henry sirel jt. LEHED Lehed on vastakud, lihtsad, südaja või sirge aluse ja teritunud tipuga, terved, harva lõhestunud või paaritusulgjad, teravelliptilised kuni munajad teravaservalised. Lehed on 5-13 cm pikad ja 3-9,5 cm laiad. Sireli lehed on üsna paksud, nahkjad, pealmine pind harilikult tumeroheline, alumine heledam, paljas või noorelt peenekarvane. Pea- ja
Ülendumine Leida parema maailma Loodus on eluallikas Poet on kõrgem inimene Unistuseed, unenäod, maagia, müstika Dejavu tune Sisemine valgus Kirjutamine tulevastele põlvedele Esindajad : Francois René de Chateaubriand – kristlus on kõige inimlikum, vabanem, kunsti sõbralikum, inpireeriv; kurbus ja raskemeelsus, metsateema, lapsepõlv, muusad Alphonse de Lamartine - Harmooniad Alfred de Vigny – Chatterton George Sand – Indiana – pealkirjad enamasti naiste nimed, feministlik kirjandus Alfred de Musset – romantiline poeet, uskus inspiratsiooni Victor Hugo – Les Miserables- Mees, kes naerab – eksoteermimine, loodus lüürika, Gavroche Percy Bysshe Shelley – Islami ülestõus Prosper Mérimée – Carmen – romantismist realismi poole
(P. Charron) *Armastada tähendab kannatada; mitte armastada tähendab surra. (H. Taine) *Austusel on piirid, kuid armastusel mitte mingisuguseid. (M. Lermontov) *Pilgud on esimesed armastuskirjad. (N. de Lenclos) *Mis pole salapärane ega mõistmatu, see pole armastus. (M. de Scudéry) *Armastada tähendab lakata elamast eneses, selleks et elada teises olevuses. (Aristoteles) *Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. (A. Lamartine) *Armastada tähendab imetleda südamega; imetleda tähendab armastada mõistusega.(G. de Sta?l) *Mõistus on nõrgaks vastuseks armastusele. ( M. de Scudéry) *Armastus on kõige tugevam kirgrdest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha. (Voltaire) Armastuse meeletuses on rohkem tõelist õnne kui kogu filosoofia tarkuses. (H. Fielding) * Armastus nagu tuligi ei püsi õhutamiseta; ta lakkab olemast, niipea kui lakkab lootmast või kartmast. (La Rochefoucauld) *
Tema luulet võib leida uutest almanahhidest ja teostest mis välja antakse. Võib öelda et ta on sajandi mees ja tema loomingust võib leida kõike, kuigi teda romantikuks ja romantismi kehastuseks nimetada saab, kuigi on ka ilmekamaid kehastusi. Temas on teatav traditsionaalsus. Ta üritas kahte esimest romantilist ringi omavahel siduda. Hugo puhul tuleb rõhutada et tema näidendid on mingis mõttes 19.sajandil epohhi loovad. Alphons de Lamartine (17901869). tema puhul tulevad teemamuutused hästi esile. Alfred de Vigny. pesuehtne romantik. Nii vorm kui kujundid vastavad romantismile. Kirjandusse tuleb 20ndatel. Kirjutas luulet, romaane ja draamasid. Peamine motiiv on väljapaistva tegelase kannatused, st geeniuse piinad. De Vigny on eksootikalembene ja tal nagu Lamartine'il esineb kurja jumala kujund, mis viitab ateismi kujunemisele. Romantilistest teostes võib selliseid momente leida.
(P. Charron) · Armastada tähendab kannatada; mitte armastada tähendab surra. (H. Taine) · Austusel on piirid, kuid armastusel mitte mingisuguseid. (M. Lermontov) · Pilgud on esimesed armastuskirjad. (N. de Lenclos) · Mis pole salapärane ega mõistmatu, see pole armastus. (M. de Scudéry) · Armastada tähendab lakata elamast eneses, selleks et elada teises olevuses. (Aristoteles) · Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. (A. Lamartine) · Armastada tähendab imetleda südamega; imetleda tähendab armastada mõistusega.(G. de Staël) · Mõistus on nõrgaks vastuseks armastusele. ( M. de Scudéry) · Armastus on kõige tugevam kirgrdest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha. (Voltaire) · Armastuse meeletuses on rohkem tõelist õnne kui kogu filosoofia tarkuses. (H. Fielding)
Armastus võidab kõik: alistugem meiegi armastusele! (Omnia vincit amor: et nos cedamus amori!) Armastus ohverdab kõik ja ei nimeta seda ohvriks. Mõistusega ei saa armastada, isegi siis mitte kui peame armastust kõrgeks väärtuseks. Südamega armastatakse! Siis on armastus kui Sa armastad inimest koos tema vigadega! (Aristoteles) · Armastada tähendab lakata elamast eneses, selleks et elada teises olevuses. (A. Lamartine) · Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. (A. Houssaye) · Armastus on kirg, mis tuleb teadmata kust ning läheb samuti teadmata kuhu. (A. de Musset) · See, kes armastab ja keda armastatakse, on kaitstud saatuselöökide eest. · Armastuses tuntakse sageli pettumust, ollakse haavunud ja õnnetu, kuid ikkagi armastatakse. Ja kui seistakse haua äärel ning vaadatakse
annaabi.ee 
