põllukultuuridele. · Kaunviljad vajavad kasvuks teatuid kasvutingimusi. Kui kasvunõuded pole rahuldatud siis väheneb kaunviljade saak rohkem kui teraviljadel. Eriti sademete jaotumisest kasvuperioodil. Samuti kaunviljad lamanduvad ning ka kaunte pakatuminevalmimisel põhjustab seemnete kadu. HERNES · Parasvöötmes levinuim kaunvili. On kasvutingimuste suhtes leplik kultuur. Seemned on maitsvad ja sisaldavad keskmiselt 22-35 % toorproteiini. · Herne vars on nõrk, lamanduv ja mitmesuguse pikkusega. Pikavarrelised sordid annavad suure haljasmassi kuid seemnekoristus on raskendatud. · Nüüdisajaks on aretatud madalakasvulised tüviherne kui ka lehetud hernesordid. Lehetutel sortidel on lehed muundunud köitraagudeks. Sellised herned toetavad üksteist kasvuajal ning ei lamandu. Herne kasvufaasid · Tõusmete faas · Õiepungade moodustumine · Õitsemine · Valmimine
põld üle. Terade valmimise ajaks lastakse vesi põllult ära. 5.Tatar Üks tähtsamaid tangukultuure. Tangud-inimtoiduks, põhk, kliid-inimtoiduks. Kiirekasvuline. Temp.suhtes nõudlik, idanema hakkab +7-8 C juures, öökülm -2 C juures taimed hävinevad. Alla +12 või üle + 25 C juures kasvab aeglaselt. Kasvuperiood 60-90 päeva, õitsemine ja valmimine kestab kaua. 23.Hernele sobivad tugikultuurid Herne vars on nõrk, lamanduv, mitmesuguse pikkusega. Üksi kasvav hernes lamandub peaaegu alati, teda on raske koristada. Seepärast külvatakse herne hulka tugikultuure, näiteks kõrrelisi teravilju. Tugikultuuriks sobib kaer, oder, suviraps või nisu. Peab olema tugevakõrreline (-varreline) et hernes saaks toetuda. Üks sobivamaid on valge sinep. Suviraps on ise kasvutingimuste suhtes nõudlik, seepärast tuleb hernest külvata hõredamalt. 24.Rapsi 00- sordi seletus
Paks koor võimaldab teda hästi transportida. Sisaldab 90% vett, 5-10% suhkruid, mineraalainetest fosforit ja kaaliumit, vitamiinidest A ja C. Maitse on läägelt magus, kasutatakse naturaalselt magustoiduna, sobib puuviljasalatitesse ja juustuvaagnale, ka kanalihatoitude lisandiks. 55 Arbuus Arbuus pn samuti kõrvitsa sugulane. Kodumaa Lõuna- ja Kesk-Aafrika, tänapäeval kasvatatakse kõikjal soojema kliimaga aladel. On kasvatatav ka Eestis aga ainult kasvuhoones. On üheaastane, lamanduv, roomav, hargnev. Viljad on tugeva rohelistes toonides koorega, sisu roosa ja ülimalt mahlane. Sisaldab 95% vett, suhkruid, vitamiine ja minaeraalaineid vähe, tähtis on aga organismi puhastav ja neerude tööd korrastav toime. Arvatakse, et lahustab neeruliiva ja -kive, sest sisaldab vastavaid aineid. Kcal annab vähe. Kulinaarias kasutatakse vähe, enamasti süüakse toorelt, kuigi sobib puuviljasalatitesse aga ka juustuga. 2.8 Kaunviljad
mullaga ja punduvad aeglaselt, siis tuleb külve rullida.Tundlik herbitsiidide suhtes. Tatra tolmlemiseksviiakse õitsemise ajaks põllule 2-3 mesilasperet ha kohta. Õitseb 20-30 päeva. Küpsed viljad pudenevad kergesti. Kui 2/3 viljadest on valminud, alustatakse koristamist jaoti kahefaasiliselt. 38) Kaunviljade botaaniline iseloomustus. Kuuluvad katteseemnetaimede hõimkonda, kaheidulehelist klassi, liblikõieliste sugulonda. Kaunviljad on üheaastased rohttaimed,neil on püstine või lamanduv vars, liitlehed, õied on liblikjad koosnevad 5 tupp- ja 5 kroonlehest. Sigimikus on 1 kuni mitu seemnealget, vastavalt nende arvule on kaunas seemneid.Kaun koosneb kahest poolmest. Kauna sein on mitmekihiline. Seemned on mitmesuguse suuruse ja kujuga, kerataolised. Moodustub sammasjuur, mis kasvab ka peale õitsemist. 39) Kaunviljade seemnete ja lehtede ehitus. Lehed: Seemned enamasti kerataolised. Seemned enamasti kerataolised. 40) Kaunviljade bioloogilised iseärasused.
mullaga ja punduvad aeglaselt, siis tuleb külve rullida.Tundlik herbitsiidide suhtes. Tatra tolmlemiseksviiakse õitsemise ajaks põllule 2-3 mesilasperet ha kohta. Õitseb 20-30 päeva. Küpsed viljad pudenevad kergesti. Kui 2/3 viljadest on valminud, alustatakse koristamist jaoti kahefaasiliselt. 38) Kaunviljade botaaniline iseloomustus. Kuuluvad katteseemnetaimede hõimkonda, kaheidulehelist klassi, liblikõieliste sugulonda. Kaunviljad on üheaastased rohttaimed,neil on püstine või lamanduv vars, liitlehed, õied on liblikjad koosnevad 5 tupp- ja 5 kroonlehest. Sigimikus on 1 kuni mitu seemnealget, vastavalt nende arvule on kaunas seemneid.Kaun koosneb kahest poolmest. Kauna sein on mitmekihiline. Seemned on mitmesuguse suuruse ja kujuga, kerataolised. Moodustub sammasjuur, mis kasvab ka peale õitsemist. 39) Kaunviljade seemnete ja lehtede ehitus. Lehed: Seemned enamasti kerataolised. Seemned enamasti kerataolised. 40) Kaunviljade bioloogilised iseärasused.
annaabi.ee 
