koormab närvisüsteemi, südame löögisagedus on püstiasendis ca 10% kõrgem kui isteasendis. 26. Isteasendi ebasoodne mõju. Liiga kõrge või teravaservaline iste jalad väsivad, tursuvad, hakkavad surema või valutama, halb seljatugi selg kangestub ja hakkab töö ajal või järel valutama, liiga kõrge või madal tööpind selg, õlad, käsivarred väsivad või hakkavad valutama töö ajal või selle järel 27. Lamamisasendi ebasoodne mõju. Selili ja kõhuli on takistatud hingamisliigutused 28. Optimaalse kehalise koormuse suurus. Optimaalne füüsiline koormus kindlustab kestva tervise ja pika eluea. Eeskätt tuleb arvesse võtta tugi-liikumisaparaadi ning südame- ja veresoonte haiguste vältimist. Inimese organism vajab teatud suurusega füüsilist koormust. 29. Kukkumise vältimise peamised teed. Kukkumise vältimisekspeab inimene valima jalatsid vastavalt ilmastikule. lumisel ajal mustriga saabas
Libisemise ja kukkumise vältimine Eriti ohustatud on vanemad inimesed. Eestis esineb sageli kiilasjää. Libedate teede ajal talvel tõuseb Eesti traumapunktides abivajajate arv ööpäevas mitu korda, ulatudes üle tuhande. Inimene libiseb põhiliselt siis, kui jalatsi talla ja põranda või maapinna vahel on hõõrdumine ebapiisav. Oluline on ka jalatsitalla reljeef. Kalde korral sobiv tähistus kollased ja mustad triibud. Oluline on trepiastmete kõrgus ja laius. Lamamisasendi ebasoodne mõju Meditsiinistatistika näitab, et inimene sureb enamasti voodis ja just varastel hommikutundidel kella 3-5 paiku. 1.Inimese plaadikujuline ülakeha on halvasti kohanenud küljeli magamiseks. Erinevalt enamikust loomadest on inimese rindkere sel juhul füsioloogiliselt ebaloomulikus deformeeritud asendis. Küljeli magab inimene aga sageli. Vasakul küljel magades on täiendav surve südamelihasele.
hõõrdumine ebapiisav. Oluline on ka jalatsitalla reljeef. Ohtlikud kohad või kalded märgistada. Sobiv tähistus on kollased ja mustad triibud. Trepid Trepil kukkumine lõpeb sageli raskete vigastustega Oluline on trepiastmete kõrgus ja laius Kõrgus, sõltudes jala mõõtmetest Optimaalne aste -kõrgus 15-20 -laius 25-33 cm. Ebaühtlased astmed – ohtlikud Lamamisasendi ebasoodne mõju Uuringud on näidanud, et haiguste põhjuste uurimisel tuleks rohkem tähelepanu pöörata ka teguritele väljaspool tööaega Kõikidel lamamisasenditel on miinuseid Inimese plaadikujuline ülakeha on halvasti kohanenud küljeli magamiseks Selili ja kõhuli on takistatud hingamisliigutused Ratsionaalset lahendust pole kerge leida. Pehmet voodit ei ole pikka aega hea kasutada Kasulik on lai voodi ja üksinda magamine.
ebapiisav. Oluline on ka jalatsitalla reljeef. Ohtlikud kohad või kalded märgistada. Sobiv tähistus on kollased ja mustad triibud. Trepid Trepil kukkumine lõpeb sageli raskete vigastustega Oluline on trepiastmete kõrgus ja laius Kõrgus, sõltudes jala mõõtmetest Optimaalne aste kõrgus 15-20 laius 25-33 cm. Ebaühtlased astmed - ohtlikud Lamamisasendi ebasoodne mõju Uuringud on näidanud, et haiguste põhjuste uurimisel tuleks rohkem tähelepanu pöörata ka teguritele väljaspool tööaega Vähe on käsitletud lamamise ja magamise ebasoodsat mõju. Kõikidel lamamisasenditel on miinuseid Inimese plaadikujuline ülakeha on halvasti kohanenud küljeli magamiseks Selili ja kõhuli on takistatud hingamisliigutused. Ratsionaalset lahendust pole kerge leida. Pehmet voodit ei ole pikka aega hea kasutada
Sisukord Sissejuhatus Üldine filosoofia Terminoloogia Viimased aastakümned Ergonoomika harud Seosed teiste teadusharudega Süsteemse lähenemisviisi filosoofia Ergonoomika ajakirjad Infouputus töökeskkonna optimeerimisel Enesehindamise meetodid Antropomeetriline printsiip Kehaasend Optimaalne füüsiline koormus Toitumine ettevõttes Füüsiliste iseärasuste optimeerimine Libisemise ja kukkumise vältimine Lamamisasendi ebasoodne mõju Stress ja vaimne koormus Keskkonna optimeerimine Esmane andmetöötlus Arvutitöö Kognitiivne ergonoomika Makroergonoomika Ergonoomika arenenud kapitalismimaades Viidatud kirjandus Abstract 1. Sissejuhatus Raamat annab ülevaate nüüdisaja ergonoomikast. Terminit ergonoomika kohtab tänapäeval laialdaselt kirjanduses ja elektroonilistes andme- baasides, mis viitab sellele, et ergonoomikaalane info on praktilise tähtsusega nii spetsialistile