Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. blastotsüsti jõudmisel emakasse toimub ZPst vabanemine e koorumine ja kinnitumine e implantatsioon selleks kohandatud emaka limaskesta epiteelile - endomeetriumine; implantatsiooni ja koorumist aitavad esile kutsuda progestroon ja östrogeen Mis on diapaus? puhkeperiood, mille ajal blastotsüst väljub ZPst, ent (enamasti) ei implanteeru; jaguneb fakultatiivseks (põhjustatud laktatsioonist; närilised, putuktoidulised, kukkurloomad) ja obligatoorseks (põhjustatud keskkonnatingimustest; armadillid, loivalised, karulased, metskits (holoblastiline, isoletsitaalne, rotatsiooniline) imetajatele on iseloomulik rotatsiooniline lõigustumine; algusest peale asünkroonne, üks esimestest tütarrakkudest jaguneb teisest aeglasemini; kuni 8-rakulise staadiumini on blastomeerid üsna hõredalt paigutunud, peale seda liibuvad tihedalt kokku - toimub
) Trofoblasti rakud sünteesivad integriine, mis seonduvad emaka ECM komponentidega, aidates embrüol kinnituda endomeetriumile Trofoblasti rakud sekreteerivad proteaase (kollagenaas, stromelüsiin jt.) aidates lõhustada emaka kudede ECM-i, et TB rakud saaksid emakaseina pugeda 49. Diapaus Puhkeperiood¸mil blastotsüst enamasti väljub zona pellucidast, kuid ei implanteeru. Fakultatiivne diapaus - põhjustatud emaslooma laktatsioonist. Kui emasloom viljastatakse aktiivsel laktatsiooni perioodil, siis eelnevate 24 järglaste imemine stimuleerib embrüote suundumist diapausi (esineb närilistel, putuktoidulistel ja kukkurloomadel) Obligatoorne diapaus - põhjustatud keskkonna tingimustest. Embrüod suunatakse diapausi, et nad sünniksid perioodil, mis on sünnijärgseks kasvamiseks sobilik (iseloomulik armadillidele, loivalistele, paljudele kärplastele ja karulastele ning metskitsele)
8. Vere valgelibled e. leukotsüüdid (arv inimesel, veisel, hobusel, seal, lambal, kanal; alaliigid, ülesanded organismis alaliikide kaupa). Leukotsütaarvalemi mõiste ja tähtsus haiguste diagnostikas. Leukotsüütide e. valgeliblede füsioloogiline tähtsus seisneb kaitsefunktsioonis, milleks on peamiselt fagotsütoos ja antikehade moodustamine. Leukotsüütide sisaldus veres on küllalt kõikuv ja sõltub vanusest, tööst, toiduvõtmisest, tiinusest, laktatsioonist jne. Leukotsüütide arvu suurenemine veres (leukotsütoos) võib olla füsioloogiline või patoloogiline. Füsioloogiline leukotsütoos esineb näiteks tugeva füüsilise pingutuse korral, enne sünnitust, vastsündinutel, erutuse korral, pärast söömist jne. Patoloogiline leukotsütoos esineb põletikuliste haiguste, kudede nekroosi ja kasvajate korral. Leukotsütoos võib esineda pärast mõningate ravimite manustamist. Suhtelise leukotsütoosi korral on
8. Vere valgelibled e. leukotsüüdid (arv inimesel, veisel, hobusel, seal, lambal, kanal; alaliigid, ülesanded organismis alaliikide kaupa). Leukotsütaarvalemi mõiste ja tähtsus haiguste diagnostikas. Leukotsüütide e. valgeliblede füsioloogiline tähtsus seisneb kaitsefunktsioonis, milleks on peamiselt fagotsütoos ja antikehade moodustamine. Leukotsüütide sisaldus veres on küllalt kõikuv ja sõltub vanusest, tööst, toiduvõtmisest, tiinusest, laktatsioonist jne. Leukotsüütide arvu suurenemine veres (leukotsütoos) võib olla füsioloogiline või patoloogiline. Füsioloogiline leukotsütoos esineb näiteks tugeva füüsilise pingutuse korral, enne sünnitust, vastsündinutel, erutuse korral, pärast söömist jne. Patoloogiline leukotsütoos esineb põletikuliste haiguste, kudede nekroosi ja kasvajate korral. Leukotsütoos võib esineda pärast mõningate ravimite manustamist. Suhtelise leukotsütoosi korral on muutunud üksikute
sobivas innatsükli järgus mullikate emakatesse. · Vaatamata sellele, et emalehmad on geneetiliselt erinevad, sünnivad neil ühesuguste pärilike omadustega järglased. Laktatsioon · Lehm peaks vähemasti korra aastas poegima, millele järgneb soovituslikult 305- päevane lüpsi- ehk laktatsiooniperiood. · Uuele laktatsioonile peaks eelnema umbes 60 päeva kinnisperioodi, mil lehm piima ei anna. · Seega oleks normaalse tsükli kestvus laktatsioonist laktatsioonini 365 päeva ehk üks aasta. · Teatud põhjustel ei õnnestu sellisest rütmi alati tagada. · Osades maades võivad laktatsiooni ja kinnisperioodi soovituslikud pikkused erineda · Laktatsioon käivitub prolaktiinist, glükokortikoididest, östradioolist, kasvuhormoonist ja progesteroonist tingitud hormonaalse mõjutuse toimel. · Keskne roll selles on prolaktiinil, mida eritab ajuripats. · Ilma prolaktiinita piimasünteesi udaras ei toimu