Laktoos 1, 6103 Valgud 1, 3908 Mineraalainete soolad 2,8575 · Piima külmumustäpp on miinus 0, 57. Võib kõikuda vahemikus o,51- kuni 0,55 · Viskoossus kõigub vahemikus 0,012 kuni 0,02 P( puaas) Sõltub mineraalainete sisaldusest. Sõltub laktatsiooniperioodist. · Piimal on elektrijuhtivus. elektrijuhtivus on tingitud piima koostisosade erinevatest elektrilaengutest. Mineraalainete soolad võivad olla nii positiivselt kui negatiivselt laetud. Piima elektijuhtivus on 8,5 mS · Pindpidevus 20 kraadi juures on 49 düüni/cm kohta. Veel on 72 düüni/cm kohta. · Osmootne rõhk - 6,7 atmosfääri
1l piima sünteesiks peab udarast läbi voolama 400-400l verd. Piima tekkimine- algab sünnitusega. Piima väljutamine- vallandub hormoom oksütotsiin, mis liigub vere kaudu udarasse ja põhjustab alveoolide kokkutõmbumise ehk piima sõõrdumise ja need omakorda mõjutavad teisi osi kuni lõpuks piim väljub nisade kaudu. 24)Lehmapiima keemiline koostis- vesi 87%, kuivaine 12%, rasv 4%, valk 3%, piimasuhkur e. laktoos 4% ja mineraalained 0.8%. oleneb tõust ja laktatsiooniperioodist. 25)Piimajõudlust mõjutavad tegurid- poegimisvahemik (periood ühest poegimisest teise poegimiseni, vahemik peaks olema vähemalt aasta) ja selle alaosade pikkus. Laktatsioonikõver- laktatsiooni kuutoodangute või keskmiste ööpäevaste toodangute graafik. Laktatsiooniperiood- lüpsiperioodiks nim. piima eritamise perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni. Kinnisperiood- ajavahemik kinnijätmisest poegimiseni. Uuslüpsi- ehk servisperiood- ajavahemik poegimisest tiinestumiseni
Kui udarale toimib meeldiv ärritus, siis vallandub hormoon, mis liigub vere kaudu udarasse ja põhjustab alveoolide kokkutõmbumise ehk piima sõõrdumise. Piimaurkest väljub piim nisajuha kaudu nisaavasse, mis asub nisa tipul. Nisaava on ümbritsetud sulgurlihasega, mis ei lase piimal lüpsivaheaegadel väljuda. 24. Lehmapiima keemiline koostis. Koostisosadeks: vesi, kuivaine, rasv, valk, piimasuhkr e laktoos ja mineraalained Piima keemiline koostis oleneb suurel määral tõust, laktatsiooniperioodist(perioodi algul rasva % madalam kui perioodi lõpus) ja söötmisest(erinev rasvasisaldus). 25. Piimajõudlust mõjutavad tegurid. Laktatsioonikõver. Poegimisvahemik ja selle alaosad (laktatsiooniperiood, kinnisperiood, uuslüpsi- ehk servisperiood, tiineltlüpsiperiood). Piimatoodangut mõjutab poegimisvahemik ja selle alaosade pikkus. Poegimisvahemik e.sigimistsükkel on periood ühest poegimisest teise poegimiseni(1 aasta). Poegimisvahemik jaguneb laktatsiooniperioodiks ja kinnisperioodiks
..12,8 11,0 17,0 Rasv 3,8...4,0 2,5 7,0 Valk 3,0...3,5 2,7 5,0 Piimasuhkur e. laktoos 4,0...4,5 4,0 5,6 Mineraalained 0,7..0,8 0,6 0,9 Piima keemiline koostis oleneb suurel määral tõust. Suurema R%on punast tõugu lehmade piim ja väiksem mustakirjutel tõugudel. Piima keemiline koostis oleneb ka laktatsiooniperioodist. Suurema kuiva.sisaldusega on ternespiim, mis sisaldab rohkem R ja V. Laktatsiooniperioodi alguskuudel on piima R% tunduvalt madalam kui laktatsiooni lõpus. Piima koostis oleneb ka söötmisest. Erinevate söötade söötmisel võib suureneda piima R%. Valgusisaldust söötmisega eriti muuta ei saa. Piima keemiline koostis muutub ka lüpsmise ajal. Lüpsi algul väljutatud piim on väiksema rasvasisaldusega kui lüpsi lõpul väljutatud piim. 19. Piimajõudlust mõjutavad tegurid.
..12,8 11,0 17,0 Rasv 3,8...4,0 2,5 7,0 Valk 3,0...3,5 2,7 5,0 Piimasuhkur e. laktoos 4,0...4,5 4,0 5,6 Mineraalained 0,7..0,8 0,6 0,9 Piima keemiline koostis oleneb suurel määral tõust. Suurema R%on punast tõugu lehmade piim ja väiksem mustakirjutel tõugudel. Piima keemiline koostis oleneb ka laktatsiooniperioodist. Suurema kuiva.sisaldusega on ternespiim, mis sisaldab rohkem R ja V. Laktatsiooniperioodi alguskuudel on piima R% tunduvalt madalam kui laktatsiooni lõpus. Piima koostis oleneb ka söötmisest. Erinevate söötade söötmisel võib suureneda piima R%. Valgusisaldust söötmisega eriti muuta ei saa. Piima keemiline koostis muutub ka lüpsmise ajal. Lüpsi algul väljutatud piim on väiksema rasvasisaldusega kui lüpsi lõpul väljutatud piim. 19. Piimajõudlust mõjutavad tegurid.
Rasv 3,8...4,0 2,5 7,0 Valk 3,0...3,5 2,7 5,0 Piimasuhkur e. laktoos 4,0...4,5 4,0 5,6 Mineraalained 0,7..0,8 0,6 0,9 Piima keemiline koostis oleneb suurel määral tõust. Suurema rasvasisaldusega on punast tõugu lehmade piim ja väiksem mustakirjutel tõugudel. Piima keemiline koostis oleneb ka laktatsiooniperioodist. 33 VEISEKASVATUS Suurema kuivaine sisaldusega on ternespiim, mis sisaldab rohkem rasva ja valku. Laktatsiooniperioodi alguskuudel on piima rasvasisaldus tunduvalt madalam kui laktatsiooni lõpus. Piima koostis oleneb ka söötmisest. Erinevate söötade söötmisel võib suureneda piima rasvasisaldus. Valgusisaldust söötmisega eriti muuta ei saa. Piima keemiline koostis muutub ka lüpsmise ajal
annaabi.ee 
