jooksul toodetavat piima kogust. · Nii näiteks saadakse kolme laktatsiooni jooksul, millistest igaüks on 10 kuu pikkune, enam piima kui samasse ajavahemikku sobitatud kahe 16-kuulise laktatsiooniga (joonis). · Laktatsiooni esimestel päevadel on lehmade piimatoodang suhteliselt madal, kuid seejärel kasvab väga kiiresti. · Päevase piimatoodangu maksimumi saavutab lehm enamasti teise või kolmanda laktatsioonikuu alguseks. · Täpsem aeg sõltub looma individuaalsetest omadustest, tõust ja jõudlusest. · Kõrgetoodangulistel lehmadel saabub päevase piimatoodangu maksimum enamasti madalatoodanguliste lehmade omast hiljem. · Maksimumtoodangu suurenemisel ühe kilogrammi võrra kasvab laktatsiooni kogutoodang 100200 kg. · Päevase piimatoodangu maksimumile järgneb piimakoguse suhteliselt ühtlane vähenemine kuni kinnijäämiseni.
Bakterite arv piimas näitab mikroobide arvu, piima mikrobioloogilist saastatust. Tervelt lehmalt lüpstud piim on udarast väljutamisel steriilne. Bakterid satuvad piima põhiliselt õhust, lohakalt pestud lüpsiinventarist ja lehma udaralt lüpsihügieeninõuete eiramisel. Somaatiliste(som) rakkude arv (SRA) piimas. Somaatiliste rakkude arv piimas suureneb udarapõletiku ehk mastiidi korral, kinnijäetavate lehmade piimas,alles poeginud lehmadel,mis normaliseerub esimese laktatsioonikuu jooksul.. 38. Piima sordilisus. Sõltuvalt piima füüsikalis-keemilistest ja mikrobioloogilistest omadustest jaotatakse piim sortidesse. Toorpiimale on kehtestatud kvaliteedi näitajad. 39. Lüpsiseadmete klassifikatsioon. Lüpsiseadmed liigitatakse: 1. kasutusalade järgi a) asemetel lüpsmiseks b) lüpsikojas ehk platsil c) väljas lüpsmiseks 2. piimakogumisviisi järgi a) kannulüps (ehk ämbrisselüps b) torusselüps 40. Lüpsiseadme üldehitus ja talitlus.
eelmise päeva õhtuse lüpsi alguse vahel: j=1 , kui vahe on < 13 tunni, j=2 - kui vahe on 13 kuni 13,5 tundi, J=3 - kui vahe on 13,5 kuni 14 tundi, J=4 - kui vahe on 14 tundi või enam Kui kontroll-lüps tehakse õhtul, siis tuleb leida vahe õhtuse ja sama päeva hommikuse lüpsi vahel: j=1 - kui vahe on < 10,5 tunni, j=2 - kui vahe on 10,5 kuni 11 tundi, j=3 - kui vahe on 11 kuni 11,5 tundi, j=4 - kui vahe on 11,5 või enam. k- laktatsioonikuu (k=1, 2...12). Kui k>12, siis k=12. k-väärtus arvutatakse järgmiselt: K=laktatsioonipäevadearv :30+1 Kui rea number (ID) on leitud, siis leitakse tabelist a ja b väärtused ning arvutatakse päevane piimatoodang, rasvatoodang ja valgutoodang regressioonivõrrandi y=a+bx abil. Kontrollpäeva rasvasisaldus (%) arvutatakse omakorda piimatoodangu ning rasvatoodangu alusel. VAATA KONSPEKTI! Näide õhtuse lüpsi kohta: vaata konspekti! Kontroll-lüps toimus 18.05.2003 õhtul Lüpsi algus: 17
alguse ja eelmise päeva õhtuse lüpsi alguse vahel: j=1 , kui vahe on < 13 tunni, j=2 - kui vahe on 13 kuni 13,5 tundi, J=3 - kui vahe on 13,5 kuni 14 tundi, J=4 - kui vahe on 14 tundi või enam Kui kontroll-lüps tehakse õhtul, siis tuleb leida vahe õhtuse ja sama päeva hommikuse lüpsi vahel: j=1 - kui vahe on < 10,5 tunni, j=2 - kui vahe on 10,5 kuni 11 tundi, j=3 - kui vahe on 11 kuni 11,5 tundi, j=4 - kui vahe on 11,5 või enam. k- laktatsioonikuu (k=1, 2...12). Kui k>12, siis k=12. k-väärtus arvutatakse järgmiselt: K=laktatsioonipäevadearv :30+1 Kui rea number (ID) on leitud, siis leitakse tabelist a ja b väärtused ning arvutatakse päevane piimatoodang, rasvatoodang ja valgutoodang regressioonivõrrandi y=a+bx abil. Kontrollpäeva rasvasisaldus (%) arvutatakse omakorda piimatoodangu ning rasvatoodangu alusel. VAATA KONSPEKTI! Näide õhtuse lüpsi kohta: vaata konspekti! Kontroll-lüps toimus 18.05.2003 õhtul
· Ühtlaseks piimakoguse saamiseks igal kuul peaks eelistama sügis-talvisi poegimisi. 46. Laktatsiooni põhinäitajad 5 põhinäitajat: · laktatsiooni kestvus- mõõdetakse päevades, kuid sageli kasutatakse ka nädalat või kuud. Kestuse määrab piimatootja reproduktsioonitsükli reguleerimisega. · päevane piimatoodang esimestel päevadel toodang madal, kuid seejärel kasvab väga kiiresti. · päevase piimatoodangu maksimum teise või kolmanda laktatsioonikuu alguses, kõrgematoodangulistel lehmadel saabub päevane piimatoodangu maksimum enamasti madalatoodanguliste omast hiljem. Kui maksimumtoodang suureneb 1kg võrra päevas, siis suureneb laktatsiooni kogutoodang 100-200kg. · laktatsiooni kogutoodang esimesel laktatsiooni kuul lüpsab 13-14% kogutoodangust, teisel kuul kõige rohkem 15%, edasi väheneb toodang iga kuuga 1% võrra.
Somaatilised rakud koosnevad piimanäärme epiteelrakkudest, leukotsüütidest ja surnud keharakkudest. Somaatiliste rakkude arv piimas suureneb udarapõletiku ehk mastiidi korral. Seepärast hinnatakse somaatiliste rakkude arvu järgi udara tervislikku seisundit. Haigest udarast saadud piimal on muutunud ka koostis. Piimas on helbed, piim on veniv. SOM rakkude arv on suur ka vastpoeginud ja kinnijäetavate lehmade piimas. Enamusel lehmadest normaliseerub rakuarv esimese laktatsioonikuu jooksul. SRA suur sisaldus piimas alandab oluliselt piima kvaliteeti. SRA vähendamiseks tuleb jälgida lauda, lüpsja ja lüpsihügieeni ning kasutama õigestireguleeritud lüpsiaparaate. Piima sordilisus. 3.10.4. PIIMA SORDILISUS. Sõltuvalt piima füüsikalis- keemilistest ja mikrobioloogilistest omadustest jaotatakse vastuvõetav toorpiim sortidesse, mille alusel toimub piima eest tasustamine. Somaatiliste rakkude ja bakterite arv
annaabi.ee 
