Pan Kleks vottab a tahega inimesed selle parast et nad on andekad ja tookad.Poisid leitsid aarde,nad leitsid votme millega saab avada koik uksed. MINU SUUR SEIKLUS Ta lendas ohku nii nagu Kleks utles.Ta leidis koerteparadiisi.Ta tahtis raakida loomade keelt.Ta tahtis teada kus nad saavad koikvajaliku.Ta nagi Matteust.Ta lendas ohku.Ta leidis akadeemia.Koigil oli hea meel. AUKUDE JA AUGUKESTE VABRIK Nad laksid koige taiuslikumasse vabrikuse.Kopec utles et ei tohi midagi puutuda.Masinad tootasid taies hoos.Tsehhis tehti suuremaid auke.Nad hakkasid minema trammiga akadeemiasse.Akadeemia oli karbseid tais.Nad said karbestest lahti.Filip lahkus toolt.Siis laksid koik magama. UNENAGU SEITSMEST KLAASIST Kleks oli tujust ara .Filip tahtis, et ta pojad saaks akadeemiase.Konnad,vahid,kalad jaid ilma veeta.Kleks oli tiigist votnud koik vee.Ta andis konnale kuldvotme
Eesti keskaegsed muutused põhinesid enamasti linnade kujunemisel, käsitöö ja kaubanduse arenemisel ning talupoegade elu muutustel. Linnadest said keskused, mis juhtisid maaelu ja riiki. Kaubandusega kaasnes tervailja kasvatus ja talupoegade raske eluolu ning töö. Samuti arenes ka kultuur ja haridus, levis rohkem ilmlikku õpetust ja usku levitati eesti keeles,kuna tekkisid eesti keelsed trükid.Peale seda hakkas Eestis inimestel elu rakemaks minema kuna tekkis pärisorjus kus laksid kaduma lihtrahva õigused. Pärisorjuse kaotati alles 19. sajandil .
Tema esimesi mäletamisi on lõpputu ukse peal turnimine.Kuid agressiivne või probleemne laps ta ei olnud.Aktiivsuses võis mängida oma osa suures peres kasvamine,nelja hulgast kõige väiksemana tuli ka enda eest seista. Ujumise õppis erki ära juba esimeses klassis , aga kõige pealt õppis ta ära veeall ujumise. Erki südamesoov oli saada algul poksjaks aga kui ta sai teada et võrus mingit poksi elu ei olegi tekkis tall huvi kergejõustiku vastu. peale võrust tulekut laksid Erkil hinded paremaks kuid kauaks .Erkil oli kriitilisi hetki mill ta karjäär rippus niidi otsas.Tema treener läks kord esmaspäeval vaatama Erki hinnete seisu ja neljapäeval pidid hinded väljas olema.Erkil oli 7-es aines 2 seis ja üks kaks oligi juba välapandud.ülejäänd 6 kahte jõudis erki paari päevaga ära paradada.Nii se käis järjekordne oht silma ees. Aga viimasel hetkel jõudis Erki end koku aeg kokku võtta.Eki esimene treener oli Tiit Jurkatamm
http://stud.sisekaitse.ee/Elling/Maksususteem/aktsiisid.html https://online.le.ee/2018/01/02/bensiini-tubaka-ja-alkoholi-aktsiisimaar-touseb/ https://majandus24.postimees.ee/6472137/alkoaktsiisi-laekumine-kipub-alla-jaama- ka-koige-nirumatele-ootustele?_ga=2.78419219.60517313.1546165843- 1384287914.1460571653 https://home.kpmg/ee/et/home/insights/2018/10/kpmg-uuring--piirikaubandust-on- voimalik-tagasi-poeoerata-ning-s.html https://tarbija24.postimees.ee/6452963/lati-alkoreisid-laksid-massidesse https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/arvutus-eesti-olle-hinda-ei-hoia-korgel- alkoholiaktsiis-vaid-kaupm https://www.postimees.ee/6424442/kas-jarsk-aktsiisitous-toesti-moodas-siiski-mitte https://majandus24.postimees.ee/6460892/kodumaal-kriitikat-saanud-eesti- alkoholipoliitika-palvis-rahvusvahelise-tunnustuse https://www.aripaev.ee/uudised/2018/11/13/alkoholi-aastaraamat-eestlased-toetavad- piirangutega-alkoholipoliitikat http://www.maksumaksjad.ee/modules/smartsection/print
andnud selja sirutamiseks mahti pold ega viinamagi. Aga ka vaarikas tasu ei pogenenud t66ka eest.Tema leib tuli kulI vaevaga, aga tulemata ta ei jaanud. T66ka salved olid vilja tais, tema veiniaamid ei kuivanud iial 16hki. T66ka aidakorvale kerkis peagi teine ning seegi oli vilja tais - ikka selleks, et pere ei peaks nalga nagema, et homne paev jataks varju tanase. Rahulikum Dli kulaelanike taIv - siis mangiti tubades lustimange, raagiti lugusid ja moistatati moistatusi. Aastad laksid, suvele jargnestalv, sugupolvele sugupolv ja ikka uhtemoodi Dli see - suvi hingas inimeste elumahlad pollusse, talvel hingas inimene sisseja pollusaak andis rammu tema ihule tagasi. Ikka Dli see uhtemoodi - k6ik mangud, koik lood ja moistatused kordusid aastast aastasse.Inimesed tulid parast paevaseid talitusi tubadesse videvikku pidama, raakima muinasjutte ja moistatama moistatusi. Ja sedagi ei teinud nad mitte ainult meelelahutuseks, vaid t66de paremaks sujumiseks
- iseseisvust tunnustas ainult Venemaa ning Kommuuni nõukogu - eesotsas Jaan Anvelt - jätkas enamlaste poliitikat - punane terror (poliitiliste vastaste represseerimine) Murrang. Sõjalisele ebaedule vaatamata jäi Eestis riiklus püsima ja rahvas leidis eneses uusi jõuvarusid. Niipea kui rahvulastele sai selgeks, et keegi teine nende eest kodumaad päästma ei tulealgs vabatahtlike üksuste loomine (Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid jt) 1919. aasta jaanuaris laksid Eesti väed üle vastupealetungile. Peamiselt tänu soomusrongide kiirele ja ootamatule tegutsemisele vabastati juba 14. jaanuaril Tartu, kus enamlased põgenemise eel julmalt mõrvasid vangistatud tsiviilisikuid, ja 19. jaanuaril Narva. Veebruari alguseks oli kogu Eesti taas vaba. Kuupäevad: 28.11.1918 Vabadussõja algus (Punaarmee ründab Narvat) 29.11.1918 Marssis Punaarmee Narva sisse 07.01.1919 eestlaste enamlastele vastupealetungi algus 23.04
83-84 Peol tekib vaidlus, Kp tapab purjus peaga sepa poja, hommikul ei maleta midagi.kotka tiiva alla olnud mehike raiub tamme . 92 7. Kp hakkas koju tagasi minema, teel kuuleb saarepiiga laulu 95-96,Iru mael kuulust sai aru et Linda on surnud jam is ta on teinud 99-100. Vennad arutavad reisilugusi,kust ema otsisid.101-102/102-104. Vennad otsustavad liisku heita, kes saab kuningaks.104-105.Kp saab isa opetust.105-106.8. Viskevoitluse Vortsjarve aares? 101 voitis noorim vend, teised laksid uut kodukohta otsima 117-119.Kp hakkas maad kundma, magamiseks pani hobuse jalad kinni ja metsloomad soid ta ara 124- 127.9.Kp tapab loomi 128-130 magades tuleb kaskjalg soja teatega ja peale seda vanemuine/jumal? Kes palub verd mitte valada,hommikul Kp ei tea mis oli uni jam is paris ja saadab kaskjala sojateadet edastama130-138, kes aga moistab et soda kardetakse ja see pole hea 139-140, viskav sojakuulutuse merre. 10 Kp laheb hobust
andres kaivad kahekesi kirikus, andres ja mari vestlevad perenaiseks olemise teemal, andres loob pearut, juss on armukade, andres kais jalle kohtus, andres tahab mari ikka perenaiseks, 19. (164) juss uritas andrest pussitada, juss poos end yles, juss maeti nagu loom, 20. (170) koik on masenduses, pearu tuleb jalle purjakil seletama, pearu tegi jalle sigadust andrese rukkipollul, kaisid kohtus ja hiljem naaklesid kortsis, laksid kaklema seal, 21. (181) andres sebib jalle mari, andres raagib saladuse, et ajas ise pearu rukkipollule, mari saab teada et juss pussitas andrest, andres soosib ikka mari, 22. (187) mari ja andres lahevad opetaja juurde, opetaja pahane sest nad on patused, mari ja andres jutustava opetajaga pattudest ja nende pohjustest, toimuvad pulmad, tekib tyli kutsumata kylalistega, mari leiab laulu misparast tyli tekkis, andresele sellest ei raagi 23
mustlannad ei tohtinud toomkiriku ees oleval platsil tantsida ega tamburiini põristada. Samal ajal nühkis ta vaimuliku kohtu koitanud pabereis, et üles otsida protsesse, kus mees- ja naisnõiad mõisteti tule- voi poomissurma nõidumiste pärast sikkude, emiste või kitsede abil. VI. EBAPOPULAARSUS Nagu juba ütlesime, ei armastanud ei peenem ega alam rahvas katedraali ümbruskonnas eriliselt ülemdiakonit ega kellalööjat. Kui Claude ja Quasimodo koos välja laksid, mida küllalt sageli juhtus, ja kui teenrit 'Mõned kõrgest soost naised, kelle visiiti skandaalita ei saa vältida. (lad. k.). 155 isanda kannul nõnda nähti minevat läbi Jumalaema kiriku lähedaste jahedate, kitsaste, süngete tänavate, siis riivas neid möödaminekul nii mõnigi paha sõna, nii mõnigi irooniline lõõpimine, nii mõnigi nööge. Ainult siis, kui Claude Frollo sammus, pea kuklas, mida küll