MÕISTED Alküüdvärv, lakk värvid ja lakid, mille sideaineks e kilemoodustajaks on alküüdvaigud (sünteesi lähteaineteks on looduslikud õlid nagu linaseemne, soja, männiõli). Allergia inimorganismi ülitundlikkus mingi aine (allergeeni) suhtes. Värvidest ja lakkidest on ohtlikumad lahustipõhised, st orgaanilistel lahustitel põhinevad värvid ning lakid. Eelkõige on kahjulik lahustipõhiste värvide kuivamisel eralduvate aurude sissehingamine, vältida tuleks nende sattumist nahale. Difusioon aine levimine mingis keskkonnas sinna, kus tema kontsentratsioon on väiksem. Dispersioonvärv (ka vesidispersioonvärv, vesiemulsioonvärv, lateksvärv) värvid, mille sideaineks on väikeste piisakeste kujul vees dispergeeritud e hajutatud
VIIMISTLUSMATERJALID Nende ülesanne on kaitsta puitu välistegurite rikkuva mõju eest. Rikkuva mõjuga välistegurid: seened, kahjurid, UV- kiirgus, tuul, niiskus. Viimistlusmaterjalide keemilised põhi- ja abimaterjalid: värvained, pigmendid, kilemoodustajad, lahustid, vedeldid, plastifikaatorid, täiteained. Lakk - kilemoodustaja lahus orgaanilises lahustis või vees. Kuivades lahusti aurub ja pinnale moodustub tugev läbipaistev kile. Enamus lakkidest värvitud, kuid esineb ka värvaine sisaldusega lakke. Lisades lakile värvimulda saame värvi. Viimistluslakk- valmistatakse põhiliselt šellakist, mis lahustatakse piirituslakis. Pehmeneb kui teda uuesti lahustiga töödelda. Kahekomponentne poluretaanlakk- kõvenemiseks tuleb vahetult enne lakkimist juurde segada kõvastit. Kuivades eraldub mürgiseid kaase. Saadakse aga väga tugev, kuumuse, alkohooli, kemikaali kindel, parim viimistluskilekile.
Sel ajal peeti Eestimaal pühi tagasihoidlikumalt kui praegu. Heaks pühadetoiduks peeti näiteks kartuliputru ja jõhvikakisselli, ahjus küpsetatud kartuli- lihapraadi. Kui oli võimalik, tehti ka vahukoort. Suurte pühade puhul lisandusid mitmesugused maiustused marjadest. Üks püha, mida peeti siis ja peetakse ka tänapäeval, on lihavõttepüha. Lihavõteteks tarvitati rohkem mune ja kombekohaselt neid ka värviti. Munade värvimiseks kasutati looduslikke vahendeid. Toiduvärvidest ja lakkidest ei osatud siis veel unistadagi. 1950-nendatel peeti ka Jõulupüha (näärid), kuid sugugi mitte nii nagu seda tehakse tänapäeval. Tähistati vaikselt perekonnaringis, kuna see oli keelatud. Sellele vaatamata valmistati jõuludeks paremaid toite vanade traditsioonide järgi. Enamus taludes tapeti enne jõulusiga, see oli suur meeste ettevõtmine. Jõulutoiduks oli verivorst, maksapasteet, sült, seapraad, ahjus valmistatud praekartulid, magushapud kapsad
Kõige viimaks poleeri pind puhta lapiga. Lakk Tänapäeva tehnoloogia võimaldab toota väga mitmekesises valikus erinevaid lakke, neist igaühel on omad tugevad küljed (vastupidavus, ilmastikukindlus, pealekandmise lihtsus, kuivamiskiirus jpt). Lakkide värvus võib varieeruda läbipaistvast merevaigutoonini. Laki ülesanne on puitu kaitsta ning selle loomuomast süümustrit esile tuua. Osa lakkidest sisaldab ka peitsi või pigmenti. Viimistluslakk valmistatakse põhiliselt šellakist, mis lahustatakse piirituslakis. Pehmeneb kui teda uuesti lahustiga töödelda. Lakikihid on õhukesed ning hea tulemuse saamiseks tuleb peale kanda mitu kihti. Õlilakk on tugev ja kulumiskindel, tuntud oma kõrgläike poolest. Traditsiooniline õlilakk koosneb fossiilsest puiduvaigust, linaseemneõlist ja tärpentinist. Tänapäeval asendavad
Olemuselt on pigmendid peeneteralised pulbrid, mis koosnevad imeväikestest (suurusega 0,01...50 µm) omavahel kokkuliimunud osakestest. Värvi valmistades tükikesed hajutatakse (dispergeeritakse) ning segatakse sideainega, tagades nende täieliku märgumise. Pigmente lisatakse kas kuiva pulbri või pasta kujul. Pigmentide esmaseks ülesandeks on värvitava pinna kaunistamine ja katmine ehk värvuse ja kattevõime (värvide kattev omadus eristab neid lakkidest), samuti värvikile tugevuse, UV-kiirguse, kemikaali- ja korrosioonikindluse tagamine. Pigmendi hulgaga saab mõjutada värvi läiget, värvikile püsivust, nakkumist aluspinnaga ja veeauru läbilaskvust. Värvi omadused nagu värvitoon, ehedus (puhtus) ja läige, sõltuvad värvi imendumisest, pigmendi tera suurusest, kujust ja struktuurist. Pigmendi murdumisnäitaja on oluline kuna läbipaistva (transparentse) pigmendi kattevõime on proportsionaalne tema terade murdumisnäitajaga
Radooni sisaldus elu- ja puhkeruumides peab olema alla 200 Bq/ m3. (Bekerell). Radoon satub hoonetesse peamiselt pinnastes hoone all ja ümber, ehitusmaterjalidest ja kraaniveest Radooni saab vältida kui maja on avatud majaalusega hoone(postidel), maapinnast kõrgemal asuva põrandaga, alt tuulutatav hoone, radoonikaitsekile. Ruumiõhus on palju erinevaid orgaanilisi ühendeid, mis on pärit ehitus- ja viimistlusmaterjalidest, värvidest, liimidest ja lakkidest. Siseõhu seisukohalt on tähtis, et ehitusmaterjalid oleks sellised, et nendest lenduks õhku võimalikult vähe kahjulikke ühendeid. 12 Asbestis olevatel väikestel kiulistel osakestel on omadus kuhjuda inimeste kopsudesse, põhjustades sellega vähki. Asbest on inimeste tervisele ohtlik. Remontimisel või ehitustöödel satuvad asbesti kiud õhku.
Saematerjal on enamikus toormeks höövelmaterjali tootmisel. Kuna saematerjali valmistamiseks kasutatakse ka peenpalki, ei saa tänapäeval enam välja tuua kindlaid saemat. mõõtmeid, sest neid on igas mõõdus. Teisisõnu hoitakse kokku materjali. Materjal võib olla 10 mm paksune või 50 mm laiune jne äärmusest äärmusesse vastavalt vajadusele. 3.Lakk- kilemoodustaja lahus orgaanilises lahustis või vees. Kuivades lahusti aurub ja pinnale moodustub tugev läbipaistev kile. Enamus lakkidest värvitud, kuid esineb ka värvaine sisaldusega lakke. Lisades lakile värvimulda saame värvi. Õlilakk- tugev, kulumiskindel, kuivab kaua. Annab paksu pinna, seepärast kasutatakse põrandal ja välispindadel. Viimistluslakk- valmistatakse põhiliselt sellakist, mis lahustatakse piirituslakis. Pehmeneb kui teda uuesti lahustiga töödelda. Kahekomponentne poluretaanlakk- kõvenemiseks tuleb vahetult enne lakkimist juurde segada kõvastit. Kuivades eraldub mürgiseid kaase.
annaabi.ee 
