Tuuleenergia 1) Ei teki saasteaineid 2) Töötav tuulepark on odav 3) Väiketarbijatele piisav energiahulk 1) Tuulepargi rajamine hõivab suur maa-ala 2) Tuulekiirus aastas keskmiselt üle 6m/s 3) Takistav lindude looduslikku rännet 4) Tooota võimalik ainult elektrit Päikeseenergia 1) Võimalik kasutada elektri ja soojuse tootmiseks 2) Väiketarbijatele sobiv energiahulk 3) Keskkonda ei saasta 1) Suuermatel laiuskraadides päikeseenergia hulk väike 2) Rajamine kulukas 3) Elekter tuleb suunata ühtlase energiavõrguga Geotermaalenergia 1) Toodetakse soojust ja elektrit 2) Keskkonnasõbralik 3) Väiketarbijale väga praktiline 1) Maa soojusenergiat on märkimisväärselt ainult aktiivsetes maakoore piirides Bioenergia 1) Keskkonnasõbralik 2) Väiketarbijatele 3) Prügiladustamisaladel 1) Piirkonniti on kasutamisvõimalused ebaühtlased
soojenemisele on vöönditi erinev määrab valitsevate tuulte jaotuse maakeral. 36. Kui palju on õhurõhuvööndeid? mõlemal poolkeral on 4 õhurõhuvööndit. 37. Mis toimub ekvaatorilähedastel aladel? need saavad palju päikesepaistet õhk soojeneb ja hakkab tõusma tekib püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool kerkib kuni tropopausini ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 30ndates laiuskraadides laskuvad õhuvoolud (kuiv piirkond) passaadid, 60ndal laiuskraadil tõusvad õhuvoolud (niiske piirkond) lääne ja edelatuul. Passaadid muudavad oma liikumissuunas Coriolise jõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 38. Mis on MUSSOONID? need on püsivad tuuled. tuul liigub kõrgemalt õhutõhult madalamale. maismaa ja ookeani vahel. suund muutub sessoonselt. talvel maismaa mussoon, suvel vihmaperiood
· Tänu päikesekiirguse tsonaalsele jaotusele ning mere ja maismaa ebaühtlasele soojenemisele on õhurõhk vöönditi erinev- määrab valitsevate tuulte jaotuse maakeral. Mõlemal poolkeral on 4 õhurõhuvööndit. · Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesepaistet - õhk soojeneb ja hakkab tõusma kujuneb püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool kerkib kuni tropopausini ja hakkab seal liikuma pooluste suunas. 30. laiuskraadides laskuvad õhuvoolud(kuiv piirkond) passaadid, 60. laiuskraadil tõusvad õhuvoolud( niiske piirkond) lääne- ja edela tuuled. Passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi jõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. · Mussoonid on püsivad tuuled. Tuul liigub kõrgemalt õhurõhult madalamale, maismaa ja ookeani vahel, mille suund muutub sesoonselt. Talvel maismaa mussoon, suvel vihmaperiood
pikemaks. Vastupidiselt talvisele pööripäevale muutub suvine pööripäev pikemaks ja lõunapoolkeral lühemaks. Polaarjooni ja pooluse vahel võib öö kesta üle ööpäeva, see on polaaröö. Astronoomia seisukohast esineb öö kui päike on horisondi suhtes üle 18 kraadi nurga all. Kui päike on horisondi all, aga tema hajutatud valgus jõuab vaatlejat, on hämarik. Kõrgemates laiuskraadides on suvel kogu öö jooksul hajutatud valgus. See on valge öö. · Hobune (lk 574) - Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom hobuslaste sugukonna hobuse perekonnast. Hobustel on pikad peened jalad ja kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused magavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada
Soojad hoovused kannavad sooja vett ekvaatorist pooluste suunas, aga külmad hoovused kannavad polaäraladelt külma vett. See muutub veetemperatuuri ühtlasemaks. Kogu maailmamere pinnakihi keskmine veetemperatuur on umbes 17,5°С. Jõgede ja järvede veetemperatuur: Jõe ja järve veetemperatuur sõltub kõigepealt selle veekogu geograafilisest asukohast. Kui jõgi saab alguse liustiku sulamisel või järv asub kõrgelt mägedes, siis selle veetemperatuur on madalam, kui teistel selles laiuskraadides asuvates jõgedes ja järvedes. Optiline läbipaistvus: Vesi päris põhjani läbi ei paista, on erinevused veekogude vahel, näiteks allikajärved paistavad rohkem läbi kui tavalised. Troofsus: Järvede tüpoloogia troofsuse alusel (mittetäielik loend): oligotroofsed järved – väike toitainete sisaldus semidüstroofsed järved- poolhuumustoiteline düstroofsed järved- kõrge huumussisaldusega